Arutelu:Klooster: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. detsember 2006, kell 17:03

Leon, kas Sa teed nalja või? Kirjutad Miksikesest ümber! Mis mõte sellel on? Andres 20:10, 31 Aug 2004 (UTC)

Munklus ei alanud kristlusega ja ei piirdu sellega ka tänapäeval. Kloostrid samuti. --Oop 14:08, 11 Feb 2005 (UTC) Vaatasin yle. Juba praegune definitsioon ei võimalda yhtki budistlikku asutust kloostriks nimetada. Ei ole neil seal Jumalat ega kirikut. Ja nunni pole kah olemas. Jube lugu. --Oop 14:14, 11 Feb 2005 (UTC)

Klooster on Kiriku asutus, mille moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes ennast eriti pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning annud selleks vastava (munga) tõotuse.

Eesti Apostliku-õigeusu Kiriku põhimäärus (RT 1935, 48, 474), sissejuhatuse IV osa. --Marius 12. detsember 2006, kell 13:34 (UTC)

See definitsioon on piiratud rakendusega. Andres 12. detsember 2006, kell 21:48 (UTC)

Siin artiklis võiksidki muuhulgas olla erinevate kirikute ja uskkondade endi ametlikud definitsioonid, mis on klooster.

Jah. Andres 19. detsember 2006, kell 11:55 (UTC)

Maailmareligioonidest budismil on köige pikem organiseeritud munkluse ajalooline ´taust , nii et kui kloostrist kirjutada peaks alustama sel juhul budistlikust kloostrist sest ikka vanemast traditsioonist räägitakse enne .Arvan selleks et ei tekiks absurdi tuleb vist kirjutada eraldi artikkel kloostri osas nii budistidele jkui kristlastele,--VanemTao 12. detsember 2006, kell 16:29 (UTC)

Kui räägitakse budistlikust kloostrist, siis on kristlusest pärit sõna tähendust laiendatud. Minu meelest on võimalik kirjutada eri usundite kloostritest ka samas artiklis, kuid alustama peaks minu meelest kristlusest, sest see sõna on kristliku päritoluga. Andres 12. detsember 2006, kell 21:48 (UTC)

kasutatav söna vöib olla kristlike juurtega kuid kloosterlus ning munklus kui religioosne eluvorm ja idee avaldusid esmalt just nimelt budismis ja Aasias mitte Euroopas ,Kas me söna päritolu pärast hakkame ideede ajalugu ymber kirjutama .--VanemTao 19. detsember 2006, kell 12:20 (UTC)

Minu meelest ei ole kristlik klooster budistlikust kloostrist ideed saanud. Minu meelest peab kindlasti ütlema, et "klooster" ja "munk" on algselt kristlikku mõistet tähistanud sõnad, millega hiljem on hakatud tähistama ka näiteks budistlikke nähtusi. See, et tegu on sama sõnaga, ei pruugi tähendada, et tegu on ka sama nähtusega. Võib-olla tuleks budistlike nähtuste kohta isegi eraldi artiklid kirjutada. Andres 19. detsember 2006, kell 12:55 (UTC)

Just nimelt. Materjal lahku, muud ei jää üle.

Kas arvad et mööda Siiditeed liikusid Euroopasse Aasiast ainult pipar,safran,portselan ja bambuskeppidesse peidetud siidiussid jesuiidi munkadega kes nad varastasid Hiinast.Siiditee oli enne kui kristlus ilmus ja seda mööda liikusid nii kaubad kui ideed ,miks mitte eeldada et kristlased omistasid ka kloostri-idee , kui juba siidiusse ja portselani tootmis-tehnoloogiat varastati Aasiast ,Kui ajaloos uurida siis on neid ideid mis mööda Siiditeed Euroopasse saabunud niivörd palju meie ymber et yks pisikene klsoostri-idee on selle körval lausa syytu kaup ? --VanemTao 19. detsember 2006, kell 13:11 (UTC)

Oletusest ei piisa. Kas Sul on konkreetseid andmeid? Andres 19. detsember 2006, kell 13:24 (UTC)

'

On kyll.Piiblis Uues testamendis on kirjeldus kus targad saabusid Idamaalt kallite kaupade ja kinkidega Jeesus lapsukest uudistama ;eks nad yhtteist ka kloostritest kohapeal rääkisid juutidel kylas olles.Kindlasti töid nad ka imelisi jutte kaasa ylitarkadest budausu munkadest ja kloostritest kus geniaalsed budistlikud öppejöud ja filosoofid tapsid vastatastikku teine-teist argumentidega ,Jaa olen selles veendunud et nad budistide kloostreid kui imelisi nähtusi ja idamise tarkuse keskusi kirjeldasid monoteismi kyysis vaevlevatele juutidele .Budistid on kyllalt lahked ja avatud rahvas ,vaaata ja vördle näiteks isegi minu kirjutatud kommentaaride pikkust enda omadega- ;mis siis veel neist idamaistest tarkadest rääkida,kes lausa rikkusi myrri ja muude vyrtside näol kohale tassisid ,miks mitte siis ka juba ideid ???

Nyyd teatad et muud kristlikud yrikud sellest ei maini ja nii ei interpreteeri seda syndmust . Mis siis. Vötame lähtepunktiks siin ikkagi Siiditee mis juba ise on kaalukas vastu argument sinu väitele ,--VanemTao 19. detsember 2006, kell 13:59 (UTC)

Kas siiditee oli varaste ja humanitaarabi ühesuunaline liiklus nagu Sa näid arvavat, või liikus idasse mingeid kaupu vastu ka?

@@ 22. rida: / 22. rida: @@
 : Minu meelest ei ole kristlik klooster budistlikust kloostrist ideed saanud. Minu meelest peab kindlasti ütlema, et "klooster" ja "munk" on algselt kristlikku mõistet tähistanud sõnad, millega hiljem on hakatud tähistama ka näiteks budistlikke nähtusi. See, et tegu on sama sõnaga, ei pruugi tähendada, et tegu on ka sama nähtusega. Võib-olla tuleks budistlike nähtuste kohta isegi eraldi artiklid kirjutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. detsember 2006, kell 12:55 (UTC)
+::Just nimelt. Materjal lahku, muud ei jää üle.
 ------------
 Kas  arvad et mööda '''Siiditeed''' liikusid [[Euroopa]]sse  [[Aasia]]st  ainult pipar,safran,portselan ja  bambuskeppidesse  peidetud    siidiussid      jesuiidi munkadega  kes nad varastasid [[Hiina]]st.'''Siiditee''' oli enne kui kristlus ilmus ja seda mööda liikusid nii kaubad kui ideed ,miks mitte eeldada et kristlased omistasid  ka kloostri-idee , kui juba siidiusse ja portselani tootmis-tehnoloogiat   varastati  Aasiast ,Kui ajaloos uurida siis on neid ideid mis mööda '''Siiditeed''' [[Euroopa]]sse saabunud  niivörd palju meie ymber et yks pisikene klsoostri-[[idee]] on selle körval lausa  syytu kaup  ? --[[Kasutaja:VanemTao|VanemTao]] 19. detsember 2006, kell 13:11 (UTC)