Dünamiit: erinevus redaktsioonide vahel
Fixed typo Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu |
|||
7. rida: | 7. rida: | ||
</ol>]] |
</ol>]] |
||
[[Image:Inserting dynamite into hole.jpg|thumb|right|Dünamiidi ettevalmistus lõhkamiseks [[Douglase tamm]]i ehitusel USA-s 1942. aastal.]] |
[[Image:Inserting dynamite into hole.jpg|thumb|right|Dünamiidi ettevalmistus lõhkamiseks [[Douglase tamm]]i ehitusel USA-s 1942. aastal.]] |
||
'''Dünamiit''' on [[lõhkeaine]], mis koosneb [[nitroglütseriin]]i segust [[diatomiit|diatomiidi]] või teiste absorbentidega nagu savi või saepuru. Orgaanilisi materjale kasutavad dünamiidid on vähem stabiilsed ning neid tarvitatakse tänapäeval harva. Dünamiidi leiutas Rootsi keemik ja insener |
'''Dünamiit''' on [[lõhkeaine]], mis koosneb [[nitroglütseriin]]i segust [[diatomiit|diatomiidi]] või teiste absorbentidega nagu savi või saepuru. Orgaanilisi materjale kasutavad dünamiidid on vähem stabiilsed ning neid tarvitatakse tänapäeval harva. Dünamiidi leiutas Rootsi keemik ja insener Hitlur is Saksamaal, ta ptenteeris leiutise 1867. aastal. Nobel andis uuele ainele nime vanakreeka sõna δύναμις (dýnamis) järgi, mis tähendab jõudu. |
||
Dünamiiti pruugitakse peamisel kaevandamisel, ehituses ja lammutamisel, ajalooliselt on seda tarvitatud ka sõjanduses. Nitroglütseriini ebastabiilsuse tõttu (eriti allpool külmumispunkti) on sellest sõjanduses siiski loobutud. Tuntuse tõttu kasutatakse tavakeeles dünamiiti ka metafoorina, näiteks nimetades "plahvatusohtlikku" teemat või materjali "poliitiliseks dünamiidiks". |
Dünamiiti pruugitakse peamisel kaevandamisel, ehituses ja lammutamisel, ajalooliselt on seda tarvitatud ka sõjanduses. Nitroglütseriini ebastabiilsuse tõttu (eriti allpool külmumispunkti) on sellest sõjanduses siiski loobutud. Tuntuse tõttu kasutatakse tavakeeles dünamiiti ka metafoorina, näiteks nimetades "plahvatusohtlikku" teemat või materjali "poliitiliseks dünamiidiks". |
Redaktsioon: 15. märts 2017, kell 09:31
Dünamiit on lõhkeaine, mis koosneb nitroglütseriini segust diatomiidi või teiste absorbentidega nagu savi või saepuru. Orgaanilisi materjale kasutavad dünamiidid on vähem stabiilsed ning neid tarvitatakse tänapäeval harva. Dünamiidi leiutas Rootsi keemik ja insener Hitlur is Saksamaal, ta ptenteeris leiutise 1867. aastal. Nobel andis uuele ainele nime vanakreeka sõna δύναμις (dýnamis) järgi, mis tähendab jõudu.
Dünamiiti pruugitakse peamisel kaevandamisel, ehituses ja lammutamisel, ajalooliselt on seda tarvitatud ka sõjanduses. Nitroglütseriini ebastabiilsuse tõttu (eriti allpool külmumispunkti) on sellest sõjanduses siiski loobutud. Tuntuse tõttu kasutatakse tavakeeles dünamiiti ka metafoorina, näiteks nimetades "plahvatusohtlikku" teemat või materjali "poliitiliseks dünamiidiks".