Raudteelaste Kodu: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{keeletoimeta}} |
{{keeletoimeta}} |
||
'''Raudteelaste Kodu''' ( |
'''Raudteelaste Kodu''' (mitteametlikult ka ''Kaarepere raudteelaste kodu'') oli "[[Raudteelaste Kodu seadus]]ega" ([[1928]]) rajatud asutus [[Tartumaa]]l [[Kaarepere]] külas (praegu jääb küla [[Jõgeva maakond]]a)<ref name="EEvana">{{EEvana|7|83}}</ref>. |
||
Raudteelaste Kodu asutati muu hulgas selleks, et hooldada abi vajavaid riigi raudteeteenistujaid ja -töölisi ning nende perekondi<ref name="EEvana"/>. |
|||
Raudteelaste Kodu oli [[Raudteede Talitus]]e heategev asutis, mille ülesandeks: |
Raudteelaste Kodu oli [[Raudteede Talitus]]e heategev asutis, mille ülesandeks: |
||
Redaktsioon: 18. veebruar 2017, kell 16:40
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Raudteelaste Kodu (mitteametlikult ka Kaarepere raudteelaste kodu) oli "Raudteelaste Kodu seadusega" (1928) rajatud asutus Tartumaal Kaarepere külas (praegu jääb küla Jõgeva maakonda)[1].
Raudteelaste Kodu asutati muu hulgas selleks, et hooldada abi vajavaid riigi raudteeteenistujaid ja -töölisi ning nende perekondi[1].
Raudteelaste Kodu oli Raudteede Talituse heategev asutis, mille ülesandeks:
1) anda peavarju ja võimaldada ülalpidamist abitarvitavatele teenistusest lahkunud riigi raudteeteenijatele ja -töölistele ning nende perekonnaliikmetele;
2) võimaldada tervisekosutamist riigi raudteeteenijatele ja -töölistele ning nende perekonnaliikmetele;
3) korraldada riigi raudteeteenijate ja -tööliste lastele suvekoloniisid.
Raudteelaste Kodu varanduse moodustasid:
1) Riigi Raudteedevalitsusele Vabariigi Valitsuse otsusega 11. juulist 1923. a. raudtee invaliidide kodu asutamiseks üleantud riiklikust maatagavarast planerimise korras eraldatud Kaarepere (Tartumaal) asunduse krundid nr.nr. 34, 34-a, 35, 36, 36-a, 45, 46, 47, 48, 48-a, 49, kokku 145 hektaari ja peale selle 21 hektaari suurune metsatükk nr. A1 ja 5 hektaari suurune turbaraba Visusti rabast, kõik kokku 171 hektaari ja sellel maa-alal asuvad päraldised ning hooned, välja arvatud meiereihoone ühes ¼ hektaari maa-alaga;
2) punkt 1. tähendatud kinnisvara juurde kuuluv elus ja elutu inventar;
3) 50.000-krooniline majapidamise operatsiooni kapital, mis antakse riigikassast eelarve korras;
4) abiandmise fond, mis kujuneb Raudteelaste Kodu kinnisvarade majapidamise puhaskasust määratavast osast ja muudest juhuslikkudest sissetulekutest.
Raudteelaste kodus kasvatati katseloomadesks merisigu[2].
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Eesti Entsüklopeedia. 7. köide: Rakk–Tanukad. Tartu: Loodus, 1936, lk 83.
- ↑ Neljajalgsed, kes tuuakse ohvriks inimesele. Rahvaleht, 20. november 1936, nr. 136, lk. 4.