Kristalliseerumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Kristalliseerumine''' on [[sulam]]is, [[vedelik|vedelas]] või [[gaas]]ilises [[agregaatolek]]us oleva [[aine (füüsika)|aine]] või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse. See on [[kristall]]ide (aeglase) moodustumise ja kasvu protsess, mis tekib lähtefaasis [[üleküllastumine|üleküllastumise]] või [[ülejahtumine|ülejahtumise]] tulemusena. |
'''Kristalliseerumine''' on [[sulam]]is, [[vedelik|vedelas]] või [[gaas]]ilises [[agregaatolek]]us oleva [[aine (füüsika)|aine]] või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse. See on [[kristall]]ide (aeglase) moodustumise ja kasvu protsess, mis tekib lähtefaasis [[üleküllastumine|üleküllastumise]] või [[ülejahtumine|ülejahtumise]] tulemusena. |
||
Kristalliseerumine on oluline looduslik protsess. Näiteks [[vesi|vee]] jäätumine või [[magma]] kivistumine on kristalliseerumise näited. |
Kristalliseerumine on oluline looduslik [[protsess]]. Näiteks [[vesi|vee]] jäätumine või [[magma]] kivistumine on kristalliseerumise näited. |
||
[[Kristalliseerimine]] on ka oluline meetod [[keemiatööstus]]es. |
[[Kristalliseerimine]] on ka oluline meetod [[keemiatööstus]]es. |
Redaktsioon: 13. detsember 2016, kell 02:16
Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse. See on kristallide (aeglase) moodustumise ja kasvu protsess, mis tekib lähtefaasis üleküllastumise või ülejahtumise tulemusena.
Kristalliseerumine on oluline looduslik protsess. Näiteks vee jäätumine või magma kivistumine on kristalliseerumise näited.
Kristalliseerimine on ka oluline meetod keemiatööstuses.