Võõrliik: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
10. rida: | 10. rida: | ||
==Võõrliigid Eestis== |
==Võõrliigid Eestis== |
||
Eestis on enne 19. sajandit sisse toodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos [[aiandus]]e ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab Eestis kasvavate taimede võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt. |
Eestis on enne 19. sajandit sisse toodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos [[aiandus]]e ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab Eestis kasvavate taimede võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt. |
||
[[Bioinvasioon|Invasiivseteks võõrliikideks]] on Eestis näiteks loomadest [[mink]], taimedest [[Sosnovski karuputk]], [[galeega]], [[kanada kuldvits]] jt. |
[[Bioinvasioon|Invasiivseteks võõrliikideks]] on Eestis näiteks loomadest [[mink]], taimedest [[Sosnovski karuputk]], [[galeega]], [[kanada kuldvits]] jt. |
||
==Euroliidu regulatsioon== |
|||
Alates 3. augustist 2016 jõustus esimene üle Euroopa Liidu kehtiv ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekiri. Sellesse kuuluvad teiste seas |
|||
*[[pärsia karuputk]] |
|||
*[[hallorav]] |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Tulnuktaim]] |
*[[Tulnuktaim]] |
||
*[[Võõrpuu]] |
*[[Võõrpuu]] |
||
*[[Neofüüt (botaanika)|Neofüüt]] |
*[[Neofüüt (botaanika)|Neofüüt]] |
||
*[[Introduktsioon (bioloogia)|Introduktsioon]] |
*[[Introduktsioon (bioloogia)|Introduktsioon]] |
Redaktsioon: 17. september 2016, kell 14:11
Võõrliik (ehk introdutseeritud liik, vahel ka eksoot) on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil.
Tahtlikult sisse toodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks.
Tahtmatult sisse toodud liike nimetatakse ka tulnukateks ehk tulnukliikideks, näiteks taimede puhul tulnuktaimedeks.
Võõrliigid võivad naturaliseeruda, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida.
Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Juba 19. sajandil Euroopas levinud invasiivsetest taimeliikidest on tuntuks saanud vesikatk.
Võõrliigid Eestis
Eestis on enne 19. sajandit sisse toodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab Eestis kasvavate taimede võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt.
Invasiivseteks võõrliikideks on Eestis näiteks loomadest mink, taimedest Sosnovski karuputk, galeega, kanada kuldvits jt.
Euroliidu regulatsioon
Alates 3. augustist 2016 jõustus esimene üle Euroopa Liidu kehtiv ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekiri. Sellesse kuuluvad teiste seas
Vaata ka
Välislingid
- Võõrliikidest Keskkonnaministeeriumi kodulehel
- Kaido Krass "Võõrliigid rikuvad looduse tasakaalu" Eesti Loodus 5/2009, lk 36-37
- Madis Filippov "Ministeerium: Läänemeri on võõrliikidele väga tundlik" Postimees, 28.05.2013