Lühhike öppetus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 6. juuni 2016, kell 09:10

Lühhike öppetus (Lühike õpetus) oli esimene eesti keeles ilmunud perioodiline väljaanne.

Ilmus aastatel 1766–1767 Põltsamaal Peter Ernst Wilde väljaandel. Lühhikeses öppetuses kirjeldati lihtsaid meditsiinilisi abinõusid, mida ka talupojad võisid kasutada.

Esimese vihiku täielik pealkiri oli: Lühhike öppetus mis sees monned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto, et se kellel tarwis on, woib moista, kuida temma peab nou otsima ning mis tulleb tähhele panna igga haigusse jures. Selle körwas on weel muud head nouud, öppetussed ning maenitsussed leida, keik meie Eesti ma rahwa kassuks ning siggidusseks üllespantud. Alates teisest jaost ilmus pealkiri lühemal kujul: Lühhikesse õppetusse mis sees monned head rohhud ning nouud teäda antakse, teine tük.

Ilmus kord nädalas, igal numbril ("tükil") oli 4 lehekülge ning kokku ilmus 41 numbrit. Wilde saksakeelsed tekstid tõlkis eesti keelde August Wilhelm Hupel. 25 esimest numbrit tõlgiti ka läti keelde: "Latviešu Ārste" (tõlkijaks oli praost J. Lange).

Lühhikest öppetust peetakse üldiselt esimeseks eestikeelseks ajakirjaks. Mõned allikad kirjeldavad seda hoopis kui 41 osas ilmunud raamatut.

Esimeseks eestikeelseks ajaleheks peetakse 1807 ilmunud Tarto maa rahva Näddali-Lehte.

Kirjandus

Aino Valmet, "Lühhike öppetus" keelelisest küljest, Keel ja Kirjandus, 1966, nr 11, lk 683–688
Helgi Vihma, Eesti esimese teadusliku sõnaraamatu eelkäijast, Kodumurre, 1972, nr 10/11, lk 53–55
Veel A. W. Hupeli osast esimeses eestikeelses ajakirjas. Läbi kahe sajandi, Juhan Peegel. Tallinn, 1971, lk 7–10
H. Normann, Märkusi esimesest Eesti arstilis-tervishoiulisest ajakirjast, Eesti Arst, 1926, nr 12, lk 428–432

Välislingid

Põltsamaal ilmus kordustrükk esimesest eestikeelsest ajakirjast Postimees 10. märts 2009

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 '''Lühhike öppetus''' (Lühike õpetus) oli esimene eesti keeles ilmunud perioodiline väljaanne.
-See ilmus aastatel 1766–1767 [[Põltsamaa]]l [[Peter Ernst Wilde]] väljaandel. Lühhikeses öppetuses kirjeldati lihtsaid meditsiinilisi abinõusid, mida ka talupojad võisid kasutada.
+Ilmus aastatel 1766–1767 [[Põltsamaa]]l [[Peter Ernst Wilde]] väljaandel. Lühhikeses öppetuses kirjeldati lihtsaid meditsiinilisi abinõusid, mida ka talupojad võisid kasutada.
-Väljaande täielik nimi oli ''Lühhike öppetus mis sees moned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka veiste haigusse ning viggaduste vasto''.
+Esimese vihiku täielik pealkiri oli: ''Lühhike öppetus mis sees monned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto, et se kellel tarwis on, woib moista, kuida temma peab nou otsima ning mis tulleb tähhele panna igga haigusse jures. Selle körwas on weel muud head nouud, öppetussed ning maenitsussed leida, keik meie Eesti ma rahwa kassuks ning siggidusseks üllespantud.'' Alates teisest jaost ilmus pealkiri lühemal kujul: ''Lühhikesse õppetusse mis sees monned head rohhud ning nouud teäda antakse, teine tük.''
-See ilmus kord nädalas, igal andel oli 4 lehekülge ning kokku ilmus 41 väljaannet.
-Wilde saksakeelsed tekstid tõlkis eesti keelde [[August Wilhelm Hupel]]. 25 esimest numbrit tõlgiti ka [[läti keel]]de: "[[Latviešu Ārste]]" (tõlkijaks oli praost J. Lange).
+Ilmus kord nädalas, igal numbril ("tükil") oli 4 lehekülge ning kokku ilmus 41 numbrit. Wilde saksakeelsed tekstid tõlkis eesti keelde [[August Wilhelm Hupel]]. 25 esimest numbrit tõlgiti ka [[läti keel]]de: "[[Latviešu Ārste]]" (tõlkijaks oli praost J. Lange).
-== Hinnangud ==
-Lühhikeses öppetuses ei ilmunud uudiseid, mistõttu ei saa seda pidada [[ajakiri|ajakirjaks]]. Mõned allikad kirjeldavad seda kui [[Ajaleht|ajalehte]], teised kui nädalakirja või hoopis kui 41-köitelist raamatut.
+Lühhikest öppetust peetakse üldiselt esimeseks eestikeelseks ajakirjaks. Mõned allikad kirjeldavad seda hoopis kui 41 osas ilmunud  raamatut.
 Esimeseks eestikeelseks ajaleheks peetakse 1807 ilmunud [[Tarto maa rahva Näddali-Leht]]e.