Samuel Richardson: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
10. rida: | 10. rida: | ||
Ta tundis mitmeid 18. sajandi juhtivaimaid figuure, sealhulgas [[Samuel Johnson]]i ja [[Sarah Fielding]]ut. Londoni kirjanike seltskonnas oli ta rivaaliks [[Henry Fielding]]. Mõlemad {{kas|vastasid}} üksteise kirja stiilidele enda romaanides. |
Ta tundis mitmeid 18. sajandi juhtivaimaid figuure, sealhulgas [[Samuel Johnson]]i ja [[Sarah Fielding]]ut. Londoni kirjanike seltskonnas oli ta rivaaliks [[Henry Fielding]]. Mõlemad {{kas|vastasid}} üksteise kirja stiilidele enda romaanides. |
||
Tema romaan ''Pamela'' oli üles tähendatud nimekirjas [[Index Librorum Prohibitorum]], mis sisaldas [[Katoliku kirik|katoliiklastele]] lugemiseks keelatud raamatuid. |
Tema romaan ''Pamela'' oli üles tähendatud nimekirjas [[Index Librorum Prohibitorum]], mis sisaldas [[Katoliku kirik|katoliiklastele]] |
||
lugemiseks keelatud raamatuid. |
|||
Minu nimi on Kristiine ja ma passin telefonis. |
|||
{{JÄRJESTA:Richardson, Samuel}} |
{{JÄRJESTA:Richardson, Samuel}} |
Redaktsioon: 19. mai 2016, kell 10:25
See artikkel räägib kirjanikust; teiste samanimeliste kohta vaata artiklit Samuel Richardson (täpsustus). |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Samuel Richardson (19. august 1689 – 4. juuli 1761) oli inglise kirjanik ja trükkal. Teda mäletatakse tänapäeval kolme kiriromaani järgi: "Pamela ehk Hüvitatud voorus" (1740), "Clarissa" (1748) ja "Sir Charles Grandisoni ajalugu" (1753).
Richardsoni esimeses abielus oli tal viis poega ja tütar, kuid kõik nad surid mõne aastaste vahedega. Pärast oma abikaasa surma abiellus ta hiljem uuesti ja kolis uude kohta elama. Teisest abielust oli tal viis tütart ja üks poeg ning täiskasvanuikka jõudsid neist neli tütart. Seega ei olnud tal kedagi, kes võtaks üle tema trükiäri.
51-aastaselt kirjutas Richardson oma esimese romaani, mille ilmumine muutis ta kohe üheks oma aja populaarsemaks ja austatumaks kirjanikuks.
Ta tundis mitmeid 18. sajandi juhtivaimaid figuure, sealhulgas Samuel Johnsoni ja Sarah Fieldingut. Londoni kirjanike seltskonnas oli ta rivaaliks Henry Fielding. Mõlemad vastasid[küsitav] üksteise kirja stiilidele enda romaanides.
Tema romaan Pamela oli üles tähendatud nimekirjas Index Librorum Prohibitorum, mis sisaldas katoliiklastele lugemiseks keelatud raamatuid. Minu nimi on Kristiine ja ma passin telefonis.