Mäger: erinevus redaktsioonide vahel

Mäger
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Imetajad Mammalia;
Selts	Kiskjalised Carnivora;
Sugukond	Kärplased Mustelidae;
Perekond	Mäger Meles;
Liik	Mäger;
Binaarne nimetus
	Meles meles;
	;

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 24. aprill 2016, kell 12:38

Mäger (Meles meles) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline.

Mäger eelistab kuivi, varjatud kante, kuhu ta urgitseb oma urud. Tema urgusid kasutavad hiljem teised loomad, näiteks kährikud.

Välislingid

Mägrad on nuhtluseks muutunud, Eesti Päevaleht, 8. september 2010.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{Taksonitabel
-* '''Mäger''' (''Meles meles'') on [[kärplased|kärplaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukond]]a kuuluv [[Kiskjalised|kiskjaline]].
+| nimi = Mäger
+| värv = #{{taxoboxi värvus|[[loomad]]}}
+| seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1
+| pilt = Meles.meles.jpg
+| pildi_seletus =
+| pildi_laius = 240px
+| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
+| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
+| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
+| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
+| sugukond = [[Kärplased]] ''Mustelidae''
+| perekond =  [[Mäger (perekond)|Mäger]] ''Meles''
+| liik = '''Mäger'''
+| binaarne = ''Meles meles''
+| levikukaart = Meles species range map.jpg
+| levikukaardi_laius = 240px
+}}
+'''Mäger''' (''Meles meles'') on [[kärplased|kärplaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukond]]a kuuluv [[Kiskjalised|kiskjaline]].
+Mäger eelistab kuivi, varjatud kante, kuhu ta urgitseb oma urud. Tema urgusid kasutavad hiljem teised loomad, näiteks  [[kährik]]ud.
-'''mäger,''' rahvapäraselt ka määr, kähr (''Meles meles''), Euraasia [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mets3 metsades] ja [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/stepp1 steppides], peamiselt künklikel [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/maastik1 maastikel]levinud suur jässakas [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/k%C3%A4rplased2 kärplane]. Keha talbjas, pea poole ahenev, tüvepikkus kuni 90 cm, sabapikkus kuni 20 cm, mass 15–30 kg, lühikestel jalgadel pikad tugevad [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/k%C3%BC%C3%BCnis2 küünised]. [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/karv1 Karvastik] karm, pikk ja tihe, pea vöödiline. Mägra [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%A4gemine3 nägemine] on nõrk, kuid [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/haistmine2 haistmine] on väga hea. Tegutseb peamiselt hämarikus ja öösel, liikudes mööda kindlaid, enda sissetallatud radu.
-== Toitumine  ==
+== Välislingid ==
+*[http://www.epl.ee/artikkel/583136 Mägrad on nuhtluseks muutunud], [[Eesti Päevaleht]], 8. september 2010.
-*Sööb segatoitu: [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/imetajad2 pisiimetajaid], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kahepaiksed3 kahepaikseid], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/roomajad2 roomajaid], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/putukad1 putukaid], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/teod1 tigusid] (sealhulgas [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%A4lkjad2 nälkjaid]), linnupoegi ja [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/muna1 mune], ka [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mari2 marju], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/juurikas1 juurikaid] ja mahlakaid [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rohttaim rohttaimi].
-== Poegimine ==
-Kraabib suuri mitmekorruselisi urustikke, mida asustab mitmekesi. Urustikud on keerulised ja paljukambrilised, mõnikord moodustavad need linnaku. Soodsates oludes on urustik kasutuses mitme [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%B5lvkond1 põlvkonna] vältel. Mäger elab urustikus aasta läbi. Pesakonnas on 1–5 poega, nende „titekarv" on hall ja siidine, [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 silmad] avanevad alles 1 kuu pärast sündi. Poegi hooldab emasloom üksi, imetades neid kaks-kolm kuud. Mäger magab tavaliselt [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/taliuinak taliuinakut], enne seda on rasvavarud suurendanud tema keha massi kolmekordseks. Mõnel maal kannavad mägrad edasi veisetuberkuloosi.
-== Lisa ==
-Eestis on mäger levinud kogu mandriosas, 1960. aastast taasasustatuna ka [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saaremaa1 Saaremaal], kus ta hakkas jõudsalt [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sigimine2 sigima] (teistel [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saar1 saartel] teda pole). Eesti oludes on mägra jooksuaeg kevadest suveni, pojad sünnivad järgmise aasta märtsis-aprillis. Taliuinak kestab tal meil novembrist märtsini.
-[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/jahiulukid2 Jahiuluk], teda võib küttida 1. septembrist 28. veebruarini. 2010. aastal kütiti Eestis 189 isendit, kõige enam [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saare_maakond3 Saare maakonnas] – 133 isendit. Vastavalt[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_looduskaitse_alased_seadused looduskaitseseadusele] on suured mägralinnakud, millel on 10 või enam sissepääsu, [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%BCsielupaigad püsielupaikadena] kaitse all.
 [[Kategooria:Kärplased]]
 [[Kategooria:Eesti imetajad]]