Karula rahvuspark: erinevus redaktsioonide vahel
| 12. rida: | 12. rida: | ||
Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus [[murdekeel]]es. |
Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus [[murdekeel]]es. |
||
loodus on väga ilus aga keppi saab igaühe käest niiet ei soovita minna |
|||
==Loodus== |
|||
[[File:Ähijärve küla.jpg|pisi|300px|[[Ähijärve]] küla]] |
|||
[[Pilt:Karula_vaade.jpg|pisi|300px|Karula rahvuspark. Vaade edelasse Rebasemõisa tornist]] |
|||
Karula rahvuspargi [[maastik]] on vaheldusrikas. Selle moodustavad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud [[kuppel (geoloogia)|kuplid]] ning [[soo]]d ja soostunud [[mets]]ad, [[järv]]ed ja [[oja]]d. Karula sood on väikesed. Mets katab üle 70% rahvuspargi territooriumist. |
|||
Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp – [[Rebasejärve Tornimägi]] (137 m üle merepinna). |
|||
Karula rahvuspargis paikneb 40 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga. |
|||
Rahvuspargi suurim ja üks maalilisemaid järvi on [[Ähijärv]]. Rahvuspargis asuvad veel [[Ahnõjärv]], [[Alakonnu järv]], [[Kaadsijärv]], [[Kallõtõ järv]], [[Kaugjärv]], [[Saarjärve Kogrõjärv|Kogrõjärv]], [[Konnumäe järv]], [[Kuikli järv]], [[Köstrijärv]], [[Küüdre järv]], [[Küünimetsa järv]], [[Lajasaarõ järv]], [[Linnajärv]], [[Madsa lump]], [[Mikilä järv]], [[Kaatsi Mustjärv|Mustjärv]], [[Mähkli järv]], [[Karula Papijärv|Papijärv]], [[Pautsjärv]], [[Ähijärve Peräjärv|Perajärv]], [[Pormeistri järv]], [[Rebäsejärv]], [[Karula Savijärv|Savijärv]], [[Sibula järv]], [[Suur-Apja järv]] ehk Koobassaare järv, [[Suur-Saarjärv]], [[Ubajärv]], [[Viitka järv]], [[Väike Pehmejärv]], [[Väikene Mustjärv]], [[Väike-Saarjärv]], [[Väiku-Apja järv]], [[Õdri järv]] jt. |
|||
Rahvuspargi alalt saavad alguse [[Arujõgi]], [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõgi]], [[Hargla oja]], [[Jundi oja]], [[Silla oja]], [[Verioja]], siin voolavad veel [[Ahelo jõgi]], [[Laanemetsa oja]], jt. |
|||
Rahvuspargis asuvad mitmed sood, sealhulgas [[Aruküla Suursoo]], [[Kuusistsaarõ soo]], [[Pikäsilla soo]], [[Äestamise soo]], jt. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 30. märts 2016, kell 10:39
Karula rahvuspark on rahvuspark Lõuna-Eestis.
Rahvuspark asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks.
Rahvuspargi pindala on 12 300 ha. Sellest osa on Võru maakonnas (Antsla vallas ja Mõniste vallas) ja osa Valga maakonnas (Karula vallas). Rahvuspark hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust.
Rahvuspargi külastuskeskus asub Ähijärve ääres. Rahvuspargi ja Karula kihelkonna elanike ühendamiseks tegutseb 2001. aastast Karula Hoiu Ühing.
Karula rahvuspargi olulised kaitseväärtused on pärandkultuurmaastikud, mis kohati (nt Lüllemäe läheduses) kujunesid mitme tuhande aasta jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jt on umbes viimase kahe sajandi jooksul välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp – hajuküla põllusiilude, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega.
Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles.
loodus on väga ilus aga keppi saab igaühe käest niiet ei soovita minna
Vaata ka
Oma ema tutti
mine vittu pederast ahv litsin2gu