Leonhard Viljus

sündinud: 28. III 1904 Kokora v, Tartumaa

surnud: 17. I 1970 Nõmmküla, Rakvere rajoon

Maetud Tapa kalmistule.

Enne sõda

Leonhard Viljus oli eesti laskur. Kuulus 1933–39 Eesti koondisse.

Võitis MM-il meesk 4 medalit:

• 1937 sõjapüssist 20 lasku põlveltasendist hõbeda
• 1937 20 lasku püstiasendist hõbeda
• 1937 3 × 20 lasku pronksi
• 1939 sõjapüssist 3 × 20 lasku pronksi

Osales 1933–34, 1935 (1. koht indiv) ja 1936 Eesti-Soome maavõistlusel. Tuli 1938–39 5 korda meesk Eesti meistriks. Püstitas 3 indiv Eesti rekordit ja osales 6 meesk rekordi püstitamisel. Isiklikke rekordeid: väikepüssist 3 × 20 lasku 580 ja 20 lasku põlvelt 198 (1937), 3 × 40 lasku 1140 ja 40 lasku püsti 375 (1937); vabapüssist 3 × 20 lasku 550 (1938). Suurmeister täiskaliiber- (1935) ja väikepüssist (1937) laskmises.

Talle on omistatud kuldkäekell riigihoidjalt (1938).

Sõjaaeg

Lõpetas 1927 allohitseride kooli.

Töötas 1929–40 Narvas Jaanilinna kindluses vanemallohvitserina noorte väljaõppe alal, auastmelt veltveebel (1938).

1940 võeti Punaarmeesse, 1941. andis end Porhovi all sakslastele vangi, misjärel jätkas teenistust Saksa sõjaväes kus sai 1942 Stalingradi all haavata.

1943 aastal kui Otto Skorzeny hakkas Saksamaal moodustama väesalka Itaalia vangistatud diktaatori Benito Mussolini vabastamiseks valiti sinna mõne teise eestalsega koos ka Leonhard Viljus.

Naasis 1944 Eestisse, elas ja töötas Nõmmküla sovhoosis.

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/viljus_leonhard