Demokritos

Demokritos (umbes 460 eKr – umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja. Teda peetakse aatomiõpetuse rajajaks ühes Leukipposega.

Demokritos väitis, et ümbritsev maailm koosneb lõpmatust arvust üliväikestest jagamatutest osakestest – aatomitest ja nende vahel olevast tühjusest. Aatomite ühinemisel võib saada lõpmatu arvu väga erinevate omadustega mitmesuguseid esemeid. Kinnitas, et aatomid liiguvad, ent taandas liikumise vaid lihtsatele asendimuutustele. Huvitus kõigist loodusteadustest. Oli tuntud suure rännumehena ning teda hüüti naervaks filosoofiks.

Elu ja töö

Demokritos oli Abdera linna kodanik, mõned raportid väidavad, et selleks linnaks oli hoopis Miletus. Demokritose töö on säilunud vaid osaliselt, vahest isegi on see ebausaldusväärne ja vastuoluline. Paremad tõendusmaterjalid suutis edasi raporteerida Aristoteles. Aristoteles kirjutas Demokritosest monograafi, mis vaid osaliselt säilis. Mõningate andmete põhjal tundub, et Demokritos võttis palju mõtteid üle mitte nii väga tuntud filosoofilt Leukipposelt. Biograaf Diogenes Laertius suutis väga suure hulga Demokritose töid arhiveerida/säilitada. Valdkondades nagu: eetika, füüsika, matemaatika, muusika ja kosmoloogia. Samuti on tema autorlusega kaks teost: „Great World System“ ja „Little World System“, vastupidist väidab aga filosoof Theophrastus, et kahe teose autoriks on Leukippos. Üldiselt peetakse Demokritost Leukippose õpilaseks ning tema vaadete süstematiseerijaks.

Tunnetusteooria

Demokritos seletab aatomite abil mitte üksnes materiaalseid objekte, vaid ka tunnetuslikke protsesse nagu taju ja mõtlemist. Näiteks ”nägemine” tuleneb sellest, et makroskoopiliste kehade pinnalt eemalduvad pidevalt aatomid, ning need lendlevad õhus ringi. Kui need aatomid satuvad silma, siis tekib seal kujutis sellest esemest, millest aatomid kiirgusid. Sellega nad seletavad ära, miks me näeme kaugeid asju halvemini, nimelt silmadesse hajutakse esemelt tulevad aatomid kokkupõrgete tõttu õhuaatomitega. Seoses tänapäeva uute teadus ja tehnika arengutega, näitab, et Demokritose (antiikatomistid) jõudsid oma mõttetöö abil õigele arusaamisele tajuprotsesside kohta.

Hinge olemus

Sarnaselt teiste ”elusolendite” iidsete teooriatega kasutas ka Demokritos terminit "psyche". Demokritose arvas, et hing on arenenud välja ühest aatomist, milleks on tule aatom. Ta assotsaseerus elu kuumusega, sest tuleaatomid on kiiresti liikuvad ja selle põhjal põhjustab hing emotsiooni. Samuti arvas Demokritos, et ”mõte” on samuti aatomite füüsiline liikumine. Seda võetakse kui tõendusmaterjalina, et ta eitas inimese hinge ellujäämist pärast surma.

Juhuslikkus

Demokritos pidas sündmuste põhjusteks korraga nii juhuslikkust kui ka paratamatust. Sarnaselt Leukipposega ei mõelnud Demokritos paratamatuse all mingit ettemääratud, jumalikku saatust, vaid üksnes seda, et midagi ei juhtu ilma füüsilise põhjuseta.

Ütelused

• "Ma pigem avastan ühe teadusliku põhitõe kui saan Pärsia kuningaks."
• "Kõik, mis eksisteerib maailmas, on võimaluse ja vajaduse vili."
• "Midagi pole nii lihtsat, kui iseenda petmine; see, mida me soovime, seda me usume."
• "Midagi ei eksisteeri peale aatomite ja tühjuse; kõik muu on inimese enda arvamus."
• "Ma olen kõige enam reisinud võrreldes oma eakaaslastega. Olen laiendanud oma uurimuslikke teadmisi rohkem kui keegi teine. Olen näinud rohkem riike ja ilma, ja kuulnud rohkem kõnesid ja teadjaid mehi. Mitte keegi pole suutnud ületada minu koostatud esinemise lauseid, isegi mitte Egiptuse sõlmitud köied või geomeetria."

Kirjandus

• Bronisława Witz, "Demokritos". Sari "Suuri mõtlejaid". Vene keelest tõlkinud Jaan Unt.

Lisa: valik tunnistusi, Demokritose fragmente ja aforisme (lk 128–158). Eesti Raamat,

Tallinn 1982

• Simon Blackburn, "Oxfordi filosoofialeksikon", Vagabund, Tallinn 2002, lk 83.