Klibu: erinevus redaktsioonide vahel
P segane jutt natsa |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
''Vajab toimetamist'' |
|||
'''Klibu''' on meretekkeline lähtekivim ja on tekkinud mere kuhjava tegevuse tulemusel. Klibu läbimõõt on 5 kuni 75 millimeetrit. |
'''Klibu''' on meretekkeline lähtekivim ja on tekkinud mere kuhjava tegevuse tulemusel. Klibu läbimõõt on 5 kuni 75 millimeetrit. |
||
Redaktsioon: 20. september 2004, kell 13:38
Vajab toimetamist
Klibu on meretekkeline lähtekivim ja on tekkinud mere kuhjava tegevuse tulemusel. Klibu läbimõõt on 5 kuni 75 millimeetrit.
Kliburannik
Kliburannik esineb tavaliselt pankrannikute või paerannikute läheduses. Klibu ka lubjakiviveeris on seal lapik ja suhteliselt vähe kulunud.
Sellised Eesti kliburannukud on Pakri neem, Püssina rannik Muhus, Nisase pangal Saaremaal.
Seal, kus kliburannikute materjal on pärit pinnakattekihtidest, näiteks liustikujõgede kruusast ja moreenist, on ka rannavallide koostismaterjaliks kruus ja veeristik. Osa kruusaranniku materjali võivad lained tuua ka rannikunõlvalt. Kliburanniku püsivad rannavallid ulatuvad meil keskmisest veepiirist kuni 1.5 m kõrguseni.
Kliburannikul on sisemaa suunas täheldatav kuhjatava kivimmaterjali jämedamateralisemaks muutumine. See on tingitud asjaoludest, et rannajoonest kõige kaugemale ja kõrgemale kuhjatakse materjali suurimate tormide ajuveega.
Üldiselt ei ole kliburannikud Eestis eriti ulatuslikult levinud.
Taimed
Klibuvallide sisemaa-poolses kõrgemas osas võib ulatuslikel klibualadel esineda mitmesuguseid taimekooslusi. Kinnistunud vanadel kliburannikutel võib rohumaakoosluste seas esineda nõmme- ja võserikekooslusi, kõige vanematel aladel mõnikord isegi samblike või sammaltaimede valitsemisega kooslusi.
Linnud
Mõned linnud, näiteks pingviinid ehitavad oma pesa klibust.