Kandseened: erinevus redaktsioonide vahel
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
Lisasin kandseentele iseloomulike omadusi. |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
| divisio = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' |
| divisio = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' |
||
}} |
}} |
||
'''Kandseened''' (''Basidiomycota'') on [[hõimkond]] [[seen]]i. |
'''Kandseened''' (''Basidiomycota'') on [[hõimkond]] [[seen]]i. Kandseeni iseloomustab suguliste eoste moodustumine basiidides. Igal eostoel areneb üks kandeos. Eosed vabastatakse aktiivselt, kuid vähema jõuga kui kottseente puhul. |
||
Teine paljudele kandseente liikidele iseloomulik omadus on pandlad. Pandlad on väikesed väljakasvud seeneniidi vaheseina (septa) kohal. Nad tekivad sugulise paljunemise käigus seoses rakutuuma protsessidega. |
|||
Hõimkonnas on kolm [[alamhõimkond]]a, mis kõik on esindatud ka [[Eesti]]s: |
Hõimkonnas on kolm [[alamhõimkond]]a, mis kõik on esindatud ka [[Eesti]]s: |
||
Redaktsioon: 20. jaanuar 2016, kell 15:19
| Kandseened | |
|---|---|
| Taksonoomia |
Kandseened (Basidiomycota) on hõimkond seeni. Kandseeni iseloomustab suguliste eoste moodustumine basiidides. Igal eostoel areneb üks kandeos. Eosed vabastatakse aktiivselt, kuid vähema jõuga kui kottseente puhul.
Teine paljudele kandseente liikidele iseloomulik omadus on pandlad. Pandlad on väikesed väljakasvud seeneniidi vaheseina (septa) kohal. Nad tekivad sugulise paljunemise käigus seoses rakutuuma protsessidega.
Hõimkonnas on kolm alamhõimkonda, mis kõik on esindatud ka Eestis:
- Agaricomycotina
- Pucciniomycotina
- Ustilaginomycotina (klassid Exobasidiomycetes, paisseened, ja Ustilaginomycetes, nõgiseened)
Liike on ligikaudu 16 000.
Kandseente hulka kuuluvad riisikad ja puravikud, samuti näiteks torikseened ja roosteseened.
Nad on ühed olulisemad saproobid, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Nende seas on majaseeni, kes lagundavad (mädandavad) puitu ja teisi materjale (majavamm).
Kandseente hulka kuuluvad kõige kõrgemalt arenenuteks peetavad seened.
Paljunemine
Kandseentel moodustuvad eoskandadel eosed. Näiteks lehikseentel paiknevad need seenekübara lamellide vahel.