Laine (reisilaev): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 25. oktoober 2015, kell 10:34

Laine oli Nõukogude Liidus valmistatud ja hiljem Eesti NSV Vetelpäästeühingule kuulunud projekt 1862 tüüpi reisilaev. Algne nimi oli Sulak.

Ajalugu

Laev ehitati 1963 Bakuus ja sai nimeks Sulak. Kokku valmistati 3 seda tüüpi reisilaeva, millest Sulak oli esimene. Algul sõitis laev Kaspia merel, kodusadamaks Astrahan.

1969. a toodi laev Eestisse, sai nimeks Junga ja hakkas kuuluma Tallinna Pioneeride Palee juures tegutsevale Noorte Meremeeste Klubile.^[viide?] 1972. aastal anti aga edasi vetelpäästeühingule ja sai nimeks Laine. Alates 1972. aasta maist alustas Laine vetelpäästjate õppe-reisilaevana merereise Soome lahele ja Balti merele Leningradist Klaipedani. Kodusadam oli Tallinn. Reisijad omandasid tavaliselt umbes nädala jooksul vetelpääste algteadmisi.

Nõukogude okupatsiooni lõppedes jäi Laine seisma ja hakkasid vahetuma omanikud. 1991. a muudeti laeva nimeks Maine, 1992. a aga läks rootsi lipu alla nimega Queenie.

2005. aastal lõigati laev Rootsis vanarauaks.

Kirjeldus

Pikkus 68,7 m
Laius 9,6 m
Süvis 1,7 - 2,6 m
Peamasinad 2x 420 hj Saksa DV-s valmistatud diiselmootorit
Kiirus 11,3 sõlme
Sõidukaugus 1000 miili
Kajutikohti 128
Meeskond 26

Laine oli väiksemat tüüpi reisilaev magamiskajutitega. Kokku võttis laev hiljem kruiisi tüüpi reisideks peale 120 reisijat, kellele oli 35 kajutit. 9 kajutit olid 2-kohalised, ülejäänud 4-kohalised. Laeval oli bassein ja kohvik-restoran. Projektis oli ette nähtud ka punanurk meeskonnale. Väga väike süvis lubas sõita jõgedele, kuid suur parda kõrgus ja ballast ka lainetuses rannikulähedasel merel. Süvist oli võimalik muuta ballasttankidega, mille mahutavus oli 400 t. 2 peamasinat käitasid ühte sõukruvi. Oli ka 3 abimasinat ja lisaks 1 abimasin paaditekil tagavarana. Laeval oli 8 veekindlat sektsiooni.

Välislingid

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 . a toodi laev Eestisse, sai nimeks Junga ja hakkas kuuluma [[Tallinna Pioneeride Palee]] juures tegutsevale Noorte Meremeeste Klubile.{{lisa viide}} 1972. aastal anti aga edasi vetelpäästeühingule ja sai nimeks Laine. Alates 1972. aasta maist alustas Laine vetelpäästjate õppe-reisilaevana merereise Soome lahele ja Balti merele [[Leningrad]]ist [[Klaipeda]]ni. Kodusadam oli [[Tallinn]]. Reisijad omandasid tavaliselt umbes nädala jooksul vetelpääste algteadmisi.
-Nõukogude okupatsiooni lõppedes jäi Laine seisma, vahetas mõned korrad omanikku ja lõigati lõpuks 2005. aastal Rootsis vanarauaks.
+Nõukogude okupatsiooni lõppedes jäi ''Laine'' seisma ja hakkasid vahetuma omanikud. 1991. a muudeti laeva nimeks ''Maine'', 1992. a aga läks rootsi lipu alla nimega ''Queenie''.
+. aastal lõigati laev Rootsis vanarauaks.
 == Kirjeldus ==
@@ 18. rida: / 20. rida: @@
 * Meeskond 26
-Laine oli väiksemat tüüpi reisilaev magamiskajutitega. Kokku võttis laev hiljem kruiisi tüüpi reisideks peale 120 reisijat, kellele oli 35 kajutit. 9 kajutit olid 2-kohalised, ülejäänud 4-kohalised. Laeval oli ka [[bassein]] ja kohvik-restoran. Projektis oli ette nähtud ka [[punanurk]] meeskonnale. Väike süvis lubas sõita jõgedele, kuid suur parda kõrgus ka lainetuses rannikulähedasel merel. Süvist oli võimalik muuta ballasttankidega, mille mahutavus oli 400 t. 2 peamasinat käitasid ühte sõukruvi. Oli ka 3 abimasinat ja lisaks 1 abimasin paaditekil tagavarana. Laeval oli 8 veekindlat sektsiooni.
+Laine oli väiksemat tüüpi reisilaev magamiskajutitega. Kokku võttis laev hiljem kruiisi tüüpi reisideks peale 120 reisijat, kellele oli 35 kajutit. 9 kajutit olid 2-kohalised, ülejäänud 4-kohalised. Laeval oli [[bassein]] ja kohvik-restoran. Projektis oli ette nähtud ka [[punanurk]] meeskonnale. Väga väike süvis lubas sõita jõgedele, kuid suur parda kõrgus ja ballast ka lainetuses rannikulähedasel merel. Süvist oli võimalik muuta ballasttankidega, mille mahutavus oli 400 t. 2 peamasinat käitasid ühte sõukruvi. Oli ka 3 abimasinat ja lisaks 1 abimasin paaditekil tagavarana. Laeval oli 8 veekindlat sektsiooni.
 == Välislingid ==