Naiste Töö ja Elu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 20. oktoober 2015, kell 23:14

Naiste Töö ja Elu oli aastatel 1911–1927 Tartus ilmunud naiste kuukiri^[1].

Ajakiri ilmus algul väljaande Käsitööleht kaasväljaandena^[1]. Asutamise algusest kuni 1915. aastani kandis ajakiri nime Naesterahva Töö ja Elu^[1]. Aastal 1927 ühines ajakiri väljaandega Naiste Hääl^[1]. Tartu Eesti Naesterahva Seltsi ajakirja esimeseks peatoimetajaks oli Marie Reiman, kes kaasas kohe paarkümmend tuntud ja haritud eesti naist ajakirja kaastööliseks. Nende hulgas oli palju tolleaegsed nais-ühiskonnategelasi, kelle hulgas olid näiteks Lilli Suburg, Alma Ostra-Oinas, Marta Lepp, Johanna Sild-Rebane, Marta Sillaots, Salme Pruuden jt. Ajakiri ilmus korra kuus. 1917. aastast alates oli Naiste Töö ja Elu nii Tartu kui ka Tallinna naiste ühenduste ühine häälekandja, peatoimetajaks sai Marie Reisik. Väljaanne ilmus kord nädalas. Ajakirja peatoimetaja lubas kajastada naiste õigusi ja teisi teemasid parteideüleselt.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Eesti Entsüklopeedia. 6. köide: Muther–Rakitse. Tartu: Loodus, 1936, lk 107.

[EEvana-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Eesti Entsüklopeedia. 6. köide: Muther–Rakitse. Tartu: Loodus, 1936, lk 107.

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{keeletoimeta}}
-'''Naiste Töö ja Elu''' aastatel 1911–1927 [[Tartu]]s ilmunud naiste [[kuukiri]]<ref name="EEvana">{{EEvana|6|107}}</ref>.
+'''Naiste Töö ja Elu''' oli aastatel 1911–1927 [[Tartu]]s ilmunud naiste [[kuukiri]]<ref name="EEvana">{{EEvana|6|107}}</ref>.
-Ajakiri ilmus algul väljaande "[[Käsitööleht]]" kaasväljaandena<ref name="EEvana"/>. Asutamise algusest kuni 1915. aastani ajakiri nime '''Naesterahva Töö ja Elu'''<ref name="EEvana"/>. Aastal 1927 ühines ajakiri väljaandega [[Naiste Hääl]]<ref name="EEvana"/>. Tartu Eesti Naesterahva Seltsi ajakirja esimeseks peatoimetajaks oli Marie Reiman, kes kaasas ajakirjale kohe paarkümmend tuntud ja haritud eesti naist kaastööliseks. Nende hulgas oli väga suur hulk kaasaegsed naistegelasi. Näiteks Lilli Suburg, Alma Ostra-Oinas, Marta Lepp, Johanna Sild-Rebane, Marta Sillaots, Salme Pruuden jt. Ajakiri ilmus korra kuus. 1917. aastast alates on Naiste Töö ja Elu ühiseks häälekandjaks nii Tartu kui Tallinna naiste ühendustele, peatoimetajaks saab Marie Reisik. Väljaanne ilmub kord nädalas. Ajakirja peatoimetaja lubab kajastada naisteõiguste ja teisi teemasid parteideüleselt.
+Ajakiri ilmus algul väljaande [[Käsitööleht]] kaasväljaandena<ref name="EEvana"/>. Asutamise algusest kuni 1915. aastani kandis ajakiri nime '''Naesterahva Töö ja Elu'''<ref name="EEvana"/>. Aastal 1927 ühines ajakiri väljaandega [[Naiste Hääl]]<ref name="EEvana"/>. Tartu Eesti Naesterahva Seltsi ajakirja esimeseks peatoimetajaks oli Marie Reiman, kes kaasas kohe paarkümmend tuntud ja haritud eesti naist ajakirja kaastööliseks. Nende hulgas oli palju tolleaegsed nais-ühiskonnategelasi, kelle hulgas olid näiteks Lilli Suburg, Alma Ostra-Oinas, Marta Lepp, Johanna Sild-Rebane, Marta Sillaots, Salme Pruuden jt. Ajakiri ilmus korra kuus. 1917. aastast alates oli Naiste Töö ja Elu nii Tartu kui ka Tallinna naiste ühenduste ühine häälekandja, peatoimetajaks sai Marie Reisik. Väljaanne ilmus kord nädalas. Ajakirja peatoimetaja lubas kajastada naiste õigusi ja teisi teemasid parteideüleselt.
 ==Viited==