Tilsiti rahu: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
Napoleon uskus ekslikult, et oli Tilsitis saavutanud oma ammuse eesmärgi - püsiva liidu Venemaaga. Keiser Aleksander I jaoks olid Tilsiti lepped siiski sunnitud sammuks. Kui [[1809]]. aastal puhkes uus sõda ([[viies koalitsioonisõda]]) Prantsusmaa ja [[Austria]] vahel, siis Venemaa sisuliselt ei täitnud oma liitlaskohutusi ega alustanud sõjategevust. |
Napoleon uskus ekslikult, et oli Tilsitis saavutanud oma ammuse eesmärgi - püsiva liidu Venemaaga. Keiser Aleksander I jaoks olid Tilsiti lepped siiski sunnitud sammuks. Kui [[1809]]. aastal puhkes uus sõda ([[viies koalitsioonisõda]]) Prantsusmaa ja [[Austria]] vahel, siis Venemaa sisuliselt ei täitnud oma liitlaskohutusi ega alustanud sõjategevust. |
||
[[Kategooria:Rahulepingud]] |
|||
Redaktsioon: 16. november 2006, kell 12:52
1807. aasta juulis kohtusid Napoleon ja Aleksander I Tilsitis ning sõlmisid rahu-, sõpruse- ja liidulepingu. Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ning tunnistas viimase tegutsemisvabadustLääne-Euroopas. Venemaa kohustus liituma kontinentaalblokaadiga. Venemaa sai Tilsiti lepetega endale tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas vallutades sõjas Rootsiga (1808-1809)Soome. Nii leppisid Tilsitis kahe suurriigi valitsejad kokku Euroopa jagamises mõjusfäärideks.
Napoleon uskus ekslikult, et oli Tilsitis saavutanud oma ammuse eesmärgi - püsiva liidu Venemaaga. Keiser Aleksander I jaoks olid Tilsiti lepped siiski sunnitud sammuks. Kui 1809. aastal puhkes uus sõda (viies koalitsioonisõda) Prantsusmaa ja Austria vahel, siis Venemaa sisuliselt ei täitnud oma liitlaskohutusi ega alustanud sõjategevust.