Raamatukogundus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
13. rida: 13. rida:


==Raamatukogunduse alane haridus==
==Raamatukogunduse alane haridus==
Raamatukogundust on Eestis võimalik õppida kahes kõrgkoolis - rakenduslik kõrgharidus on võimalik omandada Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja akadeemiline kõrgharidus Tallinna Ülikoolis. 2013. aastal kolis infokorralduse osakond Viljandi Kultuuriakadeemiast (info- ja dokumendihalduse eriala ja raamatukogunduse eriala) Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituuti.
Raamatukogundust on Eestis võimalik õppida kahes kõrgkoolis - rakenduslik kõrgharidus on võimalik omandada Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja akadeemiline kõrgharidus Tallinna Ülikoolis. 2013. aastal kolis infokorralduse osakond (info- ja dokumendihalduse eriala ja raamatukogunduse eriala) Viljandi Kultuuriakadeemiast Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituuti.


Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ja infoteaduse eriala valmistab ette laialdaste teadmistega raamatukogu- ja infotöötajaid, kes on võimelised töötama eri tüüpi raamatukogudes ja infoasutustes. Õppekavad sisaldavad erialaaineid, mis annavad teadmised ja oskused nii traditsiooniliseks kui kaasaegseks infotööks (teabe kogumine, töötlemine, korraldamine ja kättesaadavaks tegemine nii tavakujul kui e-keskkonnas). Üldained aitavad kaasa laiema humanitaar- ja sotsiaalteaduste alase hariduse omandamisele ning praktikad on õpitu järeleproovimiseks ja kinnituseks. <ref>[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ja infoteaduse eriala õppekava https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?ptbl_nimetused=leht&ptbl_vaartused=OK.OK.VA&ptbl_nimetused=sessioon&ptbl_vaartused=0&ptbl_nimetused=id_oppekava&ptbl_vaartused=439]</ref> Ettevalmistamisel on magistriõpe.
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ja infoteaduse eriala valmistab ette laialdaste teadmistega raamatukogu- ja infotöötajaid, kes on võimelised töötama eri tüüpi raamatukogudes ja infoasutustes. Õppekavad sisaldavad erialaaineid, mis annavad teadmised ja oskused nii traditsiooniliseks kui kaasaegseks infotööks (teabe kogumine, töötlemine, korraldamine ja kättesaadavaks tegemine nii tavakujul kui e-keskkonnas). Üldained aitavad kaasa laiema humanitaar- ja sotsiaalteaduste alase hariduse omandamisele ning praktikad on õpitu järeleproovimiseks ja kinnituseks. <ref>[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ja infoteaduse eriala õppekava https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?ptbl_nimetused=leht&ptbl_vaartused=OK.OK.VA&ptbl_nimetused=sessioon&ptbl_vaartused=0&ptbl_nimetused=id_oppekava&ptbl_vaartused=439]</ref> Ettevalmistamisel on magistriõpe.

Redaktsioon: 29. juuni 2015, kell 22:51

Raamatukogundus (librarianship) on raamatukogude tegevus- ja ainevaldkond. [1]

Raamatukogundust ja raamatukogusid uurib raamatukoguteadus (library science).

Probleeme tänapäeva raamatukogunduses

Põhilised küsimused, millega tegeletakse tänapäeva raamatukogunduses on järgmised:

  • majanduslikud probleemid;
  • ruumiprobleemid;
  • raamatukoguhoidjate ja infotöötajate haridus;
  • kutseoskusnõuded;
  • raamatukogude personaliliigitus ja palgagrupid;
  • digitaalraamatukogu

Raamatukogunduse alane haridus

Raamatukogundust on Eestis võimalik õppida kahes kõrgkoolis - rakenduslik kõrgharidus on võimalik omandada Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja akadeemiline kõrgharidus Tallinna Ülikoolis. 2013. aastal kolis infokorralduse osakond (info- ja dokumendihalduse eriala ja raamatukogunduse eriala) Viljandi Kultuuriakadeemiast Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituuti.

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ja infoteaduse eriala valmistab ette laialdaste teadmistega raamatukogu- ja infotöötajaid, kes on võimelised töötama eri tüüpi raamatukogudes ja infoasutustes. Õppekavad sisaldavad erialaaineid, mis annavad teadmised ja oskused nii traditsiooniliseks kui kaasaegseks infotööks (teabe kogumine, töötlemine, korraldamine ja kättesaadavaks tegemine nii tavakujul kui e-keskkonnas). Üldained aitavad kaasa laiema humanitaar- ja sotsiaalteaduste alase hariduse omandamisele ning praktikad on õpitu järeleproovimiseks ja kinnituseks. [2] Ettevalmistamisel on magistriõpe.

Tallinna Ülikooli infoteaduste eriala bakalaureuse õppekava üldeesmärgid on:

  • luua võimalused baasteadmiste ja oskuste omandamiseks teabeteeninduse korraldamise ja juhtimise, andmekogude koostamise ja kasutamise ning infootsingu alal;
  • toetada põhiliste oskuste ja suutlikkuse kujunemist töötamiseks erinevates dokumentaalse info kogudes (raamatukogud, arhiivid, infotalitused, muuseumid jne) ning muudes infoteaduste alaseid teadmisi eeldavates valdkondades;
  • luua eeldused õpingute jätkamiseks magistriõppes.[3]

Tallinna Ülikoolis on võimalik õppida kõigil haridustasemetel: bakalaureuse, magistri- ja doktoriõppes. Mõlemas koolis pakutakse kursusi erialaseks täiendkoolituseks.

Viited

  1. [Eesti raamatukogusõnastik http://pang.nlib.ee/termin/]
  2. [Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ja infoteaduse eriala õppekava https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?ptbl_nimetused=leht&ptbl_vaartused=OK.OK.VA&ptbl_nimetused=sessioon&ptbl_vaartused=0&ptbl_nimetused=id_oppekava&ptbl_vaartused=439]
  3. [Tallinna Ülikooli bakalaureuse õppe õppekavad http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=856]

Vaata ka