Savikilt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 13. november 2006, kell 17:17

Savikilt (inglise shale) on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim.

Savikilt koosneb valdavalt silikaatseist purdsetteist. Mõnikord peetakse savikildaks kõiki muda (aleuriit ja savi) kivistumisel tekkinud settekivimeid, kuid sageli on oluliseks ka kildalise tekstuuri olemasolu. Kildalisus eristab sel juhul savikilta mudakivimeist.

Koostismineraalidest domineerivad savimineraalid, kvarts ning päevakivid. Lisaks võib savikilt sisaldada ka karbonaatseid mineraale (kaltsiit, dolomiit, sideriit), sulfiide (püriit, markasiit), rauaoksiide (hematiit, götiit) ning kerogeeni.

Savikildad on väga tähtsad kivimid, sest nad moodustavad umbes poole kõigist settekivimeist. Nende rohkus on seletatav aleuriidi ja savi rohkusega settekeskkondades. Savi ja aleuriit settivad väheliikuva veega veekogudes. Näiteks meredes, mis on piisavalt sügavad, et nende põhi oleks lainetuse mõjuulatusest väljas. Seega on savikildad enamasti merelise päritoluga settekivimid. Vahel on savikilt moodustunud ka järve- või jõesetteist. Enamasti on savikildakihtidel suur lateraalne ulatus. Savikildad esinevad tihti koos liivakivi või lubjakiviga, moodustades vahekihte või olles eelmainitutega segunenud.

Savikilt ja kilt on erinevad kivimid. Esimene on sette- teine aga moondekivim. Esimene on tihti teisele lähtekivimiks ehk teisitiöelduna on kilt savikilda moondumise tulem. Põhiline rusikareegel, mille alusel on lihtne savikilta kildast eristada on läige. Savikilt on matt, kilt aga enamasti läikivama pinnaga. See tuleneb peamiselt savimineraalide moondumisest vilkudeks.

Argilliit on kivim, mida peetakse, sõltuvalt koolkonnast, kas savikilda sünonüümiks või savikildast pisut enam tihenenud mudakivimiks.

Ka Eesti aluspõhja graptoliitargilliit kuulub savikiltade hulka.

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 Savikilt koosneb valdavalt [[Silikaadid (mineraloogia)|silikaatseist]] [[Purdsete|purdsetteist]]. Mõnikord peetakse savikildaks kõiki muda ([[aleuriit]] ja savi) kivistumisel tekkinud settekivimeid, kuid sageli on oluliseks ka [[Kildalisus|kildalise]] [[Tekstuur (petroloogia)|tekstuuri]] olemasolu. Kildalisus eristab sel juhul savikilta [[mudakivim]]eist.
-Koostismineraalidest domineerivad [[savimineraal]]id, [[kvarts]] ning [[päevakivi]]d. Lisaks võib savikilt sisaldada ka [[Karbonaadid (mineraloogia)|karbonaatseid]] [[mineraal]]e ([[kaltsiit]], [[dolomiit]], [[sideriit]]), [[Sulfiidid (mineraloogia)|sulfiide]] ([[püriit]], [[markasiit]]), [[Raud|rauaoksiide]] ([[hematiit]], [[götiit]]) ning [[kerogeen]]i.
+Koostismineraalidest domineerivad [[savimineraal]]id, [[kvarts]] ning [[päevakivi]]d. Lisaks võib savikilt sisaldada ka [[Karbonaatsed mineraalid|karbonaatseid]] [[mineraal]]e ([[kaltsiit]], [[dolomiit]], [[sideriit]]), [[Sulfiidsed mineraalid|sulfiide]] ([[püriit]], [[markasiit]]), [[Raud|rauaoksiide]] ([[hematiit]], [[götiit]]) ning [[kerogeen]]i.
 Savikildad on väga tähtsad [[kivim]]id, sest nad moodustavad umbes poole kõigist settekivimeist. Nende rohkus on seletatav aleuriidi ja savi rohkusega [[settekeskkond]]ades. Savi ja aleuriit [[Settimine|settivad]] väheliikuva [[Vesi|veega]] [[veekogu]]des. Näiteks [[Meri|meredes]], mis on piisavalt sügavad, et nende põhi oleks [[Laine (vesi)|lainetuse]] mõjuulatusest väljas. Seega on savikildad enamasti merelise päritoluga settekivimid. Vahel on savikilt moodustunud ka [[Järvesete|järve-]] või [[Jõesete|jõesetteist]]. Enamasti on savikildakihtidel suur lateraalne ulatus. Savikildad esinevad tihti koos [[liivakivi]] või [[lubjakivi]]ga, moodustades vahekihte või olles eelmainitutega segunenud.