Tegusõna pöördelised vormid: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
29. rida: | 29. rida: | ||
=== Perifrastiline verb === |
=== Perifrastiline verb === |
||
[[Perifrastiline verb]] on sõnade ühend, mis koosneb |
[[Perifrastiline verb]] on sõnade ühend, mis koosneb tegusõnast ja |
||
* [[Tegusõna käändelised vormid|infiniitverbist]] |
* [[Tegusõna käändelised vormid|infiniitverbist]] või |
||
* [[Käändsõna|käändsõnast]] või |
* [[Käändsõna|käändsõnast]] või |
||
* [[Määrsõna|määrsõnast]]. |
* [[Määrsõna|määrsõnast]]. |
||
Lausemalli ei määra |
Lausemalli ei määra mitte tegusõna, vaid ühend tervikuna. |
||
Perifrastilised verbid on lauses [[Ahelverb|ahel]]-, [[Ühendverb|ühend]]- või [[Väljendverb|väljendverbid]]. |
Perifrastilised verbid on lauses [[Ahelverb|ahel]]-, [[Ühendverb|ühend]]- või [[Väljendverb|väljendverbid]]. |
||
*'''[[Ahelverb|Ahelverbi]]''' tuum on tegusõna käändeline vorm, millele lisanduv tegusõna pöördeline vorm väljendab situatsiooni [[Modaalsus|modaalsust]], [[Aspekt (keeleteadus)|aspekti]], kausatiivsust või viisi: ''Te '''võite''' minna. Nad '''peavad''' rääkima. Me '''hakkame''' astuma.'' |
*'''[[Ahelverb|Ahelverbi]]''' tuum on tegusõna käändeline vorm, millele lisanduv tegusõna pöördeline vorm väljendab situatsiooni [[Modaalsus|modaalsust]], [[Aspekt (keeleteadus)|aspekti]], kausatiivsust või viisi: ''Te '''võite''' minna. Nad '''peavad''' rääkima. Me '''hakkame''' astuma.'' |
||
*'''[[Ühendverb|Ühendverbi]]''' tuum on tegusõna |
*'''[[Ühendverb|Ühendverbi]]''' tuum on tegusõna, millele lisandub [[määrsõna]]: '''''Tee''' uks '''lahti'''. Nad hakkavad nüüd '''ära minema'''. Ma võin sellele ka verega '''alla kirjutada'''.'' |
||
*'''[[Väljendverb|Väljendverbi]]''' tuumaks on |
*'''[[Väljendverb|Väljendverbi]]''' tuumaks on käändsõna. Koos sellele lisanduva tegusõnaga moodustavad nad tähendusterviku: ''Minu ees ei ole vaja head '''nägu teha'''. '''Lase''' parem kohe siit '''jalga'''. Sa '''ära''' küll '''araks löö'''!'' |
||
'''[[Kaksikverb|Kaksikverbi]]''' moodustab liikumist väljendav [[tegusõna]] koos mõne muu |
'''[[Kaksikverb|Kaksikverbi]]''' moodustab liikumist väljendav [[tegusõna]] koos mõne muu tegusõnaga: ''Ta '''jookseb toob''' ise poest piima. Ma '''lähen annan''' talle raha. '''Tule tee''' kassile pai. '' |
||
'' |
'' |
||
46. rida: | 46. rida: | ||
*[[tegusõna käändelised vormid]] |
*[[tegusõna käändelised vormid]] |
||
== |
== Kirjandus == |
||
*[http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1 Eesti keele käsiraamat. ] Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007. |
*[http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1 Eesti keele käsiraamat. ] Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007. |
||
*Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. [http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/29437 Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri.] Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut |
*Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. [http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/29437 Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri.] Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut |
Redaktsioon: 4. juuni 2015, kell 16:03
Tegusõna pöördeline vorm ehk finiitvorm ehk finiitne vorm on tegusõna vorm, mis võib esineda lauses iseseisvalt öeldisena ja milles avalduvad tegusõna morfoloogilised kategooriad. Finiitne verbivorm on lause tuum(sõna) – lause esindaja, millest olenevad lause kui terviku omadused ja mis võib ka üksi lausena toimida, näiteks nagu Mängib või Tulen. [1]
Eesti keel
Näiteks lauses Ma hüppasin üle müüri on sõnavorm hüppasin
- tegusõna pöördeline vorm (finiitvorm),
- öeldis,
ja väljendab
- pöördekategooriast ainsuse 1. pööret,
- tegumoekategooriast isikulist tegumoodi,
- ajakategooriast lihtminevikku,
- kõneviisikategooriast kindlat kõneviisi,
- kõneliigikategooriast jaatavat kõnet.
Finiitsed lihtvormid
Pöördelised verbivormid võivad olla ühesõnalised ehk lihtvormid: Ta elas korteris. Finiitsetes lihtvormides avalduvad pöörde-, tegumoe- ja kõneviisikategooria ning osa ajakategooria liikmeid.
Sõnavormis on tunnuste üldine järjestus selline: tüvi + tegumood + aeg + kõneviis + pööre. Finiitsed lihtvormid on näiteks ela/t/i (tüvi + tegumood + aeg), ela/si/me (tüvi + aeg + pööre).
Ajatunnus võib teatud tüüpi sõnades tüvega ühte sulada: tuli/me (tüvi-aeg + pööre).
Kõige keerulisem tegusõna lihtvorm saab eesti keeles sisaldada aja-, kõneviisi- ja pöördetunnust: ela/nu/ksi/me.
Finiitsed liitvormid
Mitmesõnalisi pöördelisi verbivorme nimetatakse liit- ehk analüütilisteks vormideks. Liitvormid on
- verbi täis- ja ennemineviku vormid, mis koosnevad abiverbi olema pöördelisest vormist, mis väljendab aega, kõneviisi ja pööret, ja põhiverbi mineviku kesksõnast, mis väljendab tegumoodi: Ta on/ oli elanud korteris. On/ oli elatud korteris. Ta oleks elanud korteris
- kõik eitava kõneliigi vormid. Need koosnevad eitussõnast ei; ära, ärge, ärgu, ärgem ~ ärme ja põhiverbist: Ta ei ela korteris. Ära ela korteris. Ta ei ole korteris elanud. Eitusvormid koosnevad kahest või kolmest sõnast, olenevalt sellest, kas vastav jaatusvorm on liht- või liitvorm: ei elavat, ärge elage, ei elanud, ei olevat elanud, ei olnud elanud, ei ole elatud.
Perifrastiline verb
Perifrastiline verb on sõnade ühend, mis koosneb tegusõnast ja
- infiniitverbist või
- käändsõnast või
Lausemalli ei määra mitte tegusõna, vaid ühend tervikuna. Perifrastilised verbid on lauses ahel-, ühend- või väljendverbid.
- Ahelverbi tuum on tegusõna käändeline vorm, millele lisanduv tegusõna pöördeline vorm väljendab situatsiooni modaalsust, aspekti, kausatiivsust või viisi: Te võite minna. Nad peavad rääkima. Me hakkame astuma.
- Ühendverbi tuum on tegusõna, millele lisandub määrsõna: Tee uks lahti. Nad hakkavad nüüd ära minema. Ma võin sellele ka verega alla kirjutada.
- Väljendverbi tuumaks on käändsõna. Koos sellele lisanduva tegusõnaga moodustavad nad tähendusterviku: Minu ees ei ole vaja head nägu teha. Lase parem kohe siit jalga. Sa ära küll araks löö!
Kaksikverbi moodustab liikumist väljendav tegusõna koos mõne muu tegusõnaga: Ta jookseb toob ise poest piima. Ma lähen annan talle raha. Tule tee kassile pai.
Vaata ka
Kirjandus
- Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007.
- Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut
- Mati Erelt 2013. Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis. Tartu Ülikooli Eesti Keele Osakonna preprindid 4, Tartu.