Tegusõna pöördelised vormid: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
18. rida: | 18. rida: | ||
Sõnavormis on [[tunnus (keeleteadus)|tunnuste]] üldine järjestus selline: [[tüvi (keeleteadus)|tüvi]] + tegumood + aeg + kõneviis + pööre. Finiitsed lihtvormid on näiteks ''ela/'''t'''/'''i''''' (tüvi + tegumood + aeg), ''ela/'''si'''/'''me''''' (tüvi + aeg + pööre). |
Sõnavormis on [[tunnus (keeleteadus)|tunnuste]] üldine järjestus selline: [[tüvi (keeleteadus)|tüvi]] + tegumood + aeg + kõneviis + pööre. Finiitsed lihtvormid on näiteks ''ela/'''t'''/'''i''''' (tüvi + tegumood + aeg), ''ela/'''si'''/'''me''''' (tüvi + aeg + pööre). |
||
Ajatunnus võib teatud tüüpi sõnades tüvega ühte sulada: ''tuli/'''me''''' (tüvi-aeg + pööre). |
Ajatunnus võib teatud tüüpi sõnades tüvega ühte sulada: ''tuli/'''me''''' ([[Tüvi (keeleteadus)|tüvi]]-aeg + pööre). |
||
Kõige keerulisem tegusõna lihtvorm saab eesti keeles sisaldada aja-, kõneviisi- ja pöördetunnust: ''ela/'''nu'''/'''ksi'''/'''me'''''. |
Kõige keerulisem tegusõna lihtvorm saab eesti keeles sisaldada aja-, kõneviisi- ja pöördetunnust: ''ela/'''nu'''/'''ksi'''/'''me'''''. |
||
24. rida: | 24. rida: | ||
=== Finiitsed liitvormid === |
=== Finiitsed liitvormid === |
||
Mitmesõnalisi pöördelisi verbivorme nimetatakse liit- ehk analüütilisteks vormideks. [[Liitvorm|Liitvormid]] on |
Mitmesõnalisi pöördelisi verbivorme nimetatakse liit- ehk analüütilisteks vormideks. [[Liitvorm|Liitvormid]] on |
||
* verbi täis- ja ennemineviku vormid, mis koosnevad [[Abiverb|abiverbi]] ''olema'' pöördelisest vormist, mis väljendab [[Aeg (keeleteadus)|aega]], [[Kõneviis|kõneviisi]] ja [[Pööre (keeleteadus)|pööret]], ja põhiverbi [[Mineviku kesksõna|mineviku kesksõnast]], mis väljendab [[Tegumood|tegumoodi]]: |
* verbi täis- ja ennemineviku vormid, mis koosnevad [[Abiverb|abiverbi]] ''olema'' pöördelisest vormist, mis väljendab [[Aeg (keeleteadus)|aega]], [[Kõneviis|kõneviisi]] ja [[Pööre (keeleteadus)|pööret]], ja põhiverbi [[Mineviku kesksõna|mineviku kesksõnast]], mis väljendab [[Tegumood|tegumoodi]]: ''Ta '''on/ oli elanud''' korteris.'' '''''On/ oli elatud''' korteris''. ''Ta '''oleks elanud''' korteris'' |
||
* kõik [[eitav kõneliik|eitava kõneliigi]] vormid. Need koosnevad ''eitussõnast'' ''ei''; ''ära'', ''ärge'', ''ärgu'', ''ärgem ~ ärme'' ja põhiverbist: ''Ta '''ei ela''' korteris''. '''''Ära ela''' korteris.'' ''Ta '''ei ole''' korteris '''elanud'''.'' Eitusvormid koosnevad kahest või kolmest sõnast, olenevalt sellest, kas vastav jaatusvorm on liht- või liitvorm: ''ei elavat, ärge elage, ei elanud |
* kõik [[eitav kõneliik|eitava kõneliigi]] vormid. Need koosnevad ''eitussõnast'' ''ei''; ''ära'', ''ärge'', ''ärgu'', ''ärgem ~ ärme'' ja põhiverbist: ''Ta '''ei ela''' korteris''. '''''Ära ela''' korteris.'' ''Ta '''ei ole''' korteris '''elanud'''.'' Eitusvormid koosnevad kahest või kolmest sõnast, olenevalt sellest, kas vastav jaatusvorm on liht- või liitvorm: ''ei elavat, ärge elage, ei elanud, ei olevat elanud, ei olnud elanud, ei ole elatud''. |
||
=== Perifrastiline verb === |
=== Perifrastiline verb === |
||
35. rida: | 35. rida: | ||
* [[Määrsõna|määrsõnast]]. |
* [[Määrsõna|määrsõnast]]. |
||
Lausemalli ei määra ainult |
Lausemalli ei määra ainult tegusõna pöördeline vorm, vaid ühend tervikuna. |
||
Perifrastilised verbid on lauses [[Ahelverb|ahel]]-, [[Ühendverb|ühend]]- või [[Väljendverb|väljendverbid]]. |
Perifrastilised verbid on lauses [[Ahelverb|ahel]]-, [[Ühendverb|ühend]]- või [[Väljendverb|väljendverbid]]. |
||
*'''[[Ahelverb|Ahelverbi]]''' tuum on tegusõna käändeline vorm, millele lisanduv tegusõna pöördeline vorm väljendab situatsiooni [[Modaalsus|modaalsust]], [[Aspekt (keeleteadus)|aspekti]], kausatiivsust või viisi: ''Te '''võite''' minna. Nad '''peavad''' rääkima. Me '''hakkame''' astuma. |
*'''[[Ahelverb|Ahelverbi]]''' tuum on tegusõna käändeline vorm, millele lisanduv tegusõna pöördeline vorm väljendab situatsiooni [[Modaalsus|modaalsust]], [[Aspekt (keeleteadus)|aspekti]], kausatiivsust või viisi: ''Te '''võite''' minna. Nad '''peavad''' rääkima. Me '''hakkame''' astuma.'' |
||
*'''[[Ühendverb|Ühendverbi]]''' tuum on |
*'''[[Ühendverb|Ühendverbi]]''' tuum on tegusõna pöördeline vorm, millele lisandub [[määrsõna]]: '''''Tee''' uks '''lahti'''. Nad hakkavad nüüd '''ära minema'''. Ma võin sellele ka verega '''alla kirjutada'''.'' |
||
*'''[[Väljendverb|Väljendverbi]]''' tuumaks on käändõna. Koos sellele lisanduva |
*'''[[Väljendverb|Väljendverbi]]''' tuumaks on käändõna. Koos sellele lisanduva pöördelise tegusõnaga moodustavad nad tähendusterviku: ''Minu ees ei ole vaja head '''nägu teha'''. Ta '''võttis''' süü '''omaks'''. '''Lase''' parem kohe siit '''jalga'''. Sa ära küll '''araks löö'''!'' |
||
'''[[Kaksikverb|Kaksikverbi]]''' moodustab liikumist väljendav |
'''[[Kaksikverb|Kaksikverbi]]''' moodustab liikumist väljendav [[tegusõna]] koos mõne muu pöördelise tegusõnaga: ''Ta '''jookseb toob''' ise poest piima. Ma '''lähen annan''' talle raha. '''Tule tee''' kassile pai. '' |
||
'' |
'' |
||
Redaktsioon: 4. juuni 2015, kell 13:14
Tegusõna pöördeline vorm ehk finiitvorm ehk finiitne vorm on tegusõna vorm, mis võib esineda lauses iseseisvalt öeldisena ja milles avalduvad tegusõna morfoloogilised kategooriad. Finiitne verbivorm on lause tuum(sõna) – lause esindaja, millest olenevad lause kui terviku omadused ja mis võib ka üksi lausena toimida, näiteks nagu Mängib või Tulen. [1]
Eesti keel
Näiteks lauses Ma hüppasin üle müüri on sõnavorm hüppasin
- tegusõna pöördeline vorm (finiitvorm),
- öeldis,
ja väljendab
- pöördekategooriast ainsuse 1. pööret,
- tegumoekategooriast isikulist tegumoodi,
- ajakategooriast lihtminevikku,
- kõneviisikategooriast kindlat kõneviisi,
- kõneliigikategooriast jaatavat kõnet.
Finiitsed lihtvormid
Pöördelised verbivormid võivad olla ühesõnalised ehk lihtvormid: Ta elas korteris. Finiitsetes lihtvormides avalduvad pöörde-, tegumoe- ja kõneviisikategooria ning osa ajakategooria liikmeid.
Sõnavormis on tunnuste üldine järjestus selline: tüvi + tegumood + aeg + kõneviis + pööre. Finiitsed lihtvormid on näiteks ela/t/i (tüvi + tegumood + aeg), ela/si/me (tüvi + aeg + pööre).
Ajatunnus võib teatud tüüpi sõnades tüvega ühte sulada: tuli/me (tüvi-aeg + pööre).
Kõige keerulisem tegusõna lihtvorm saab eesti keeles sisaldada aja-, kõneviisi- ja pöördetunnust: ela/nu/ksi/me.
Finiitsed liitvormid
Mitmesõnalisi pöördelisi verbivorme nimetatakse liit- ehk analüütilisteks vormideks. Liitvormid on
- verbi täis- ja ennemineviku vormid, mis koosnevad abiverbi olema pöördelisest vormist, mis väljendab aega, kõneviisi ja pööret, ja põhiverbi mineviku kesksõnast, mis väljendab tegumoodi: Ta on/ oli elanud korteris. On/ oli elatud korteris. Ta oleks elanud korteris
- kõik eitava kõneliigi vormid. Need koosnevad eitussõnast ei; ära, ärge, ärgu, ärgem ~ ärme ja põhiverbist: Ta ei ela korteris. Ära ela korteris. Ta ei ole korteris elanud. Eitusvormid koosnevad kahest või kolmest sõnast, olenevalt sellest, kas vastav jaatusvorm on liht- või liitvorm: ei elavat, ärge elage, ei elanud, ei olevat elanud, ei olnud elanud, ei ole elatud.
Perifrastiline verb
Perifrastiline verb on sõnade ühend, mis koosneb finiitverbist ja
- käändsõnast või
Lausemalli ei määra ainult tegusõna pöördeline vorm, vaid ühend tervikuna. Perifrastilised verbid on lauses ahel-, ühend- või väljendverbid.
- Ahelverbi tuum on tegusõna käändeline vorm, millele lisanduv tegusõna pöördeline vorm väljendab situatsiooni modaalsust, aspekti, kausatiivsust või viisi: Te võite minna. Nad peavad rääkima. Me hakkame astuma.
- Ühendverbi tuum on tegusõna pöördeline vorm, millele lisandub määrsõna: Tee uks lahti. Nad hakkavad nüüd ära minema. Ma võin sellele ka verega alla kirjutada.
- Väljendverbi tuumaks on käändõna. Koos sellele lisanduva pöördelise tegusõnaga moodustavad nad tähendusterviku: Minu ees ei ole vaja head nägu teha. Ta võttis süü omaks. Lase parem kohe siit jalga. Sa ära küll araks löö!
Kaksikverbi moodustab liikumist väljendav tegusõna koos mõne muu pöördelise tegusõnaga: Ta jookseb toob ise poest piima. Ma lähen annan talle raha. Tule tee kassile pai.
Vaata ka
Kasutatud kirjandus
- Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007.
- Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut
- Mati Erelt 2013. Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis. Tartu Ülikooli Eesti Keele Osakonna preprindid 4, Tartu.