Normaaltingimused: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Lisatud mall. |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Normaaltingimusteks''' ehk '''standardtingimusteks''' võidakse [[keemia]]s ja [[füüsika]]s nimetada katsetingimusi, mille korral [[temperatuur]] on 0 °[[Celsiuse skaala|C]] (273,15 [[Kelvini skaala|K]]) ja [[rõhk]] 1 [[Normaalatmosfäär|atm]] ehk 101 325 [[Paskal|Pa]] ([[Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit|IUPAC]]){{lisa viide}}. Need väärtused vastavad ligikaudu [[jää]] [[sulamistemperatuur]]ile ja [[õhurõhk|õhurõhule]] merevee kõrguse tasemel. |
{{ToimetaAeg}}'''Normaaltingimusteks''' ehk '''standardtingimusteks''' võidakse [[keemia]]s ja [[füüsika]]s nimetada katsetingimusi, mille korral [[temperatuur]] on 0 °[[Celsiuse skaala|C]] (273,15 [[Kelvini skaala|K]]) ja [[rõhk]] 1 [[Normaalatmosfäär|atm]] ehk 101 325 [[Paskal|Pa]] ([[Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit|IUPAC]]){{lisa viide}}. Need väärtused vastavad ligikaudu [[jää]] [[sulamistemperatuur]]ile ja [[õhurõhk|õhurõhule]] merevee kõrguse tasemel. |
||
Kasutatakse ka temperatuure 20°C (NIST){{lisa viide}} ja 25 °C{{lisa viide}}. Selline ebajärjekindlus tekitab segadusi. |
Kasutatakse ka temperatuure 20°C (NIST){{lisa viide}} ja 25 °C{{lisa viide}}. Selline ebajärjekindlus tekitab segadusi. |
Redaktsioon: 2. jaanuar 2015, kell 18:10
See artikkel vajab toimetamist. |
Normaaltingimusteks ehk standardtingimusteks võidakse keemias ja füüsikas nimetada katsetingimusi, mille korral temperatuur on 0 °C (273,15 K) ja rõhk 1 atm ehk 101 325 Pa (IUPAC)[viide?]. Need väärtused vastavad ligikaudu jää sulamistemperatuurile ja õhurõhule merevee kõrguse tasemel.
Kasutatakse ka temperatuure 20°C (NIST)[viide?] ja 25 °C[viide?]. Selline ebajärjekindlus tekitab segadusi.