Kuum täpp: erinevus redaktsioonide vahel
P Bot: Migrating 38 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q105131 (translate me) |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Kuum täpp''' ehk '''kuum punkt''' on [[laam]]asisene [[vulkaan]]iline piirkond. |
'''Kuum täpp''' ehk '''kuum punkt''' on [[laam]]asisene [[vulkaan]]iline piirkond. |
||
Kuuma täpi all kerkivad [[vahevöö]]st kõrge temperatuuriga [[vahevöö pluum]]id, mille kohal [[litosfäär]] õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab [[magma]] maapinnale moodustades [[Ookeaniline saar|ookeanilisi saari]], [[Ookeaniline basaltplatoo|ookeanilisi basaltplatoosid]], põhjustades [[Manner (geoloogia)|mandrite]] [[ |
Kuuma täpi all kerkivad [[vahevöö]]st kõrge temperatuuriga [[vahevöö pluum]]id, mille kohal [[litosfäär]] õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab [[magma]] maapinnale moodustades [[Ookeaniline saar|ookeanilisi saari]], [[Ookeaniline basaltplatoo|ookeanilisi basaltplatoosid]], põhjustades [[Manner (geoloogia)|mandrite]] [[Rift|riftistumist]] jne. Kuumad täpid on tihti seotud [[Suur magmaprovints|suurte magmaprovintsidega]]. Näiteks [[Dekkani basaltplatoo]] on suur magmaprovints, mille tekitanud pluum paikneb kaasajal kuuma täpina [[Réunion]]i saare all. |
||
[[Atlandi ookean]]is paikneb üks kuum täpp otse [[ookeani keskahelik]]ul moodustades [[Tristan da Cunha saar]]e. Ka [[Island]]i saar paikneb kuuma täpi kohal. |
[[Atlandi ookean]]is paikneb üks kuum täpp otse [[ookeani keskahelik]]ul moodustades [[Tristan da Cunha saar]]e. Ka [[Island]]i saar paikneb kuuma täpi kohal. |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
Kuuma täpi magma on enamasti [[basalt]]se koostisega ning tavaliselt ei põhjusta märkimisväärseid plahvatusi ega [[maavärin]]aid. |
Kuuma täpi magma on enamasti [[basalt]]se koostisega ning tavaliselt ei põhjusta märkimisväärseid plahvatusi ega [[maavärin]]aid. |
||
Tavaliselt arvatakse, et kuumad magmavoolud saavad alguse väga sügavalt [[Maa |
Tavaliselt arvatakse, et kuumad magmavoolud saavad alguse väga sügavalt [[Välistuum|Maa välistuuma]] ja [[vahevöö]] piirilt. Sellele arvamusele pani aluse kuumade täppide [[teooria]] looja [[John Tuzo Wilson]]. Viimasel ajal on aga selles kahtlema hakatud. Vähemalt osadel juhtudel tundub, et kuuma täpi magma ei pärine nii sügavalt. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 8. november 2014, kell 13:04
Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond.
Kuuma täpi all kerkivad vahevööst kõrge temperatuuriga vahevöö pluumid, mille kohal litosfäär õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustades ookeanilisi saari, ookeanilisi basaltplatoosid, põhjustades mandrite riftistumist jne. Kuumad täpid on tihti seotud suurte magmaprovintsidega. Näiteks Dekkani basaltplatoo on suur magmaprovints, mille tekitanud pluum paikneb kaasajal kuuma täpina Réunioni saare all.
Atlandi ookeanis paikneb üks kuum täpp otse ookeani keskahelikul moodustades Tristan da Cunha saare. Ka Islandi saar paikneb kuuma täpi kohal.
Kuuma täpi magma on enamasti basaltse koostisega ning tavaliselt ei põhjusta märkimisväärseid plahvatusi ega maavärinaid.
Tavaliselt arvatakse, et kuumad magmavoolud saavad alguse väga sügavalt Maa välistuuma ja vahevöö piirilt. Sellele arvamusele pani aluse kuumade täppide teooria looja John Tuzo Wilson. Viimasel ajal on aga selles kahtlema hakatud. Vähemalt osadel juhtudel tundub, et kuuma täpi magma ei pärine nii sügavalt.