Üleujutus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 6. november 2014, kell 01:10

Üleujutus Floridas, mille põhjustas 2005. aasta Wilma-nimeline orkaan

Üleujutus on nähtus, kus vesi ujutab üle mingi maismaa osa, mis varem ei olnud vee all.

Üleujutusi saab jagada ajutisteks ja kestvateks. Ajutine on näiteks kevadine jõe suurvesi, mis tõuseb üle jõesängi kallaste. Kestvad üleujutused on need, kus näiteks loodava veehoidla tarbeks ujutatakse üle mingi kindel maismaa-ala, eesmärgiga sealset vett alaliselt mingiks otstarbeks kasutada.

Üleujutusi võib toimuda paljudes veekogudes: järvedes, jõgedes, ojades jt.

Suuremaskaalalised üleujutused on maailmas sageli põhjustatud loodusnähtustest (orkaanid, tsunamid jt).

Üleujutuse motiiv esineb (tavaliselt veeuputuse nimetuse all) müütides, usundiloos on tuntuim suur veeuputus Vanas Testamendis.

Vaata ka

Üleujutustasandik

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:Flood102405.JPG|thumb|right|Üleujutus [[Florida]]l, mille põhjustas [[2005]]. aasta Wilma-nimeline [[orkaan]].]]
+[[Pilt:Flood102405.JPG|pisi|Üleujutus [[Florida]]s, mille põhjustas [[2005]]. aasta Wilma-nimeline [[orkaan]]]]
-[[Pilt:Emajõe käär Tartus turu juures üleujutuse ajal, vaade Dorpati hotellist, 30. aprill 2010.jpg|thumb|Emajõe käär Tartus turu juures üleujutuse ajal, vaade Dorpati hotellist, aprill 2010. Veealusel kõnniteel võib näha jõevee toodud lainelist liivapõhja.]]
+[[Pilt:Emajõe käär Tartus turu juures üleujutuse ajal, vaade Dorpati hotellist, 30. aprill 2010.jpg|pisi|Emajõe käär Tartus turu juures üleujutuse ajal, vaade Dorpati hotellist, aprill 2010. Veealusel kõnniteel võib näha jõevee toodud lainelist liivapõhja.]]
-'''Üleujutus''' on [[nähtus]], kus [[vesi|vee]] poolt ujutatakse üle mingi [[maismaa]] osa, mis varem ei olnud vee all.
+'''Üleujutus''' on [[nähtus]], kus [[vesi]] ujutab üle mingi [[maismaa]] osa, mis varem ei olnud vee all.
-Üleujutusi saab jagada '''ajutisteks''' ja '''kestvateks''', esimesel juhul on see tingitud näiteks kevadel jõe [[suurvesi|suurvee]] ajal [[jõesäng]]i üleajamisega (üleujutusega). Kestvad üleujutused on need, kus näiteks loodava [[veehoidla]] tarbeks ujutatakse üle mingi kindel maismaa-ala, eesmärgiga sealset vett alaliselt mingiks otstarbeks kasutada.
+Üleujutusi saab jagada '''ajutisteks''' ja '''kestvateks'''. Ajutine on näiteks kevadine jõe [[suurvesi]], mis tõuseb üle [[jõesäng]]i kallaste. Kestvad üleujutused on need, kus näiteks loodava [[veehoidla]] tarbeks ujutatakse üle mingi kindel maismaa-ala, eesmärgiga sealset vett alaliselt mingiks otstarbeks kasutada.
 Üleujutusi võib toimuda paljudes [[veekogu]]des: [[järv]]edes, jõgedes, [[oja]]des jt.
@@ 9. rida: / 9. rida: @@
 Suuremaskaalalised üleujutused on maailmas sageli põhjustatud loodusnähtustest ([[orkaan]]id, [[tsunami]]d jt).
+Üleujutuse motiiv esineb (tavaliselt [[veeuputus]]e nimetuse all) müütides, usundiloos on tuntuim suur veeuputus [[Vana Testament|Vanas Testamendis]].
-== Religioonis ==
-Usundiloos on üks kuulsamaid üleujutusi (enamasti nimetatud veeuputuseks) [[piibel|piiblis]], kus inimkonna päästjaks osutus laevnik [[Noa]].
 == Vaata ka ==
 {{commonscat|Floods}}
 *[[Üleujutustasandik]]
-*[[Veeuputus]]
 {{geo-toim}}