Oleg

"Oleg jätab hüvasti oma lemmikhobusega", Viktor Vasnetsov

Oleg (ka Helge, Helgu või Helgi; enne 862. aastat – 912 või 922) oli Vana-Vene riigi tegelik rajaja. Samas on ta, nagu Rjurikki, poolmüütiline tegelane, kelle võis munk Nestor ka välja mõelda.

Kroonikate põhjal oli Oleg Rjuriku kaaskondlane (võimalik, et väimees), kes pärast viimase surma 879 sai regendina Novgorodi valitsejaks, sest Rjuriku poeg Igor ehk Ingvar olevat olnud veel liiga noor. Oleg aga haaranud võimu enda kätte ning valitsenud kuni surmani.

882. aastal läks Oleg sõjakäigule lõunasse ning alistas endale Kiievi, kus valitsenud samuti skandinaavlased Askold ja Dir. Ta tegi sellest oma riigi pealinna, alistades enda võimule ka kohalikud vürstid, kes seni olid maksnud makse Kasaari kagaanile. Nii sai Olegist vürstide vürst ehk suurvürst.

Oleg käis ka sõjakäikudel Bütsantsi vastu. Sellest on jälgi ka ajalooallikates. Korra olevat ta Konstantinoopoli all ka võitnud ning sundinud roomlasi endale kopsakat valuraha maksma.

Tihedad suhted olid Olegil mõistagi ka Skandinaaviaga. Mõnede andmete kohaselt olevat ta loobunud 912 vürstitroonist ning läinud tagasi Skandinaaviasse, kus ka surnud.

Nestori kroonika kohaselt olevat suurvürst Oleg soovinud ennustajatelt teada saada, kuidas ta oma surma kohtab, ja saanud vastuseks, et surm saabub lemmikhobuse kaudu. Seepeale olevat Oleg lasknud lemmikhobuse kaugele steppi saata. Aastaid hiljem pärinud ta oma lemmikhobuse kohta, ja saanud vastuseks, et hobune on surnud, otsustanud tema skeletti oma silmaga vaatama minna. Kohale jõudes tõstnud ta oma jala hobusekolbale, mispeale salvanud teda pahkluu piirkonda harilik rästik, kes oli tulnud välja hobuse silmakoopast. Mitme päeva pärast olevat Oleg surnud ja ennustus loeti täitunuks.