Närv: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 28. rida: | 28. rida: | ||
==Välisallikad== |
==Välisallikad== |
||
*[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.2.00.013%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]-s] A14.2.00.013: Nervus. Närv |
*[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.2.00.013%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]-s] A14.2.00.013: Nervus. Närv |
||
* Andrew J Shepherd, James E G Downing, ja Jaleel A Miyan, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1817817/ Without nerves, immunology remains incomplete – in vivo veritas], Immunology. oktoober 2005; 116(2): 145–163., doi: 10.1111/j.1365-2567.2005.02223.x, PMCID: PMC1817817, veebiversioon (vaadatud 04.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small> |
|||
[[Kategooria:Närvisüsteem]] |
[[Kategooria:Närvisüsteem]] |
||
Redaktsioon: 4. oktoober 2014, kell 17:04
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaoliset moodustist. Närvide kaudu edastatakse närviimpulsse ühest elundist teise.[1] Närv koosneb kahest närviümbrisest (epineuriumist ja perineuriumist) ja närvisisetoendist (endoneuriumist).
Taimedel ei ole käesoleva ajani närve tuvastatud, kuid neil toimivad rakkude vaheliste suhtlemisvahenditena spetsiaalsed signaalmolekulid.[2]
Närvide areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui indiviiditi.
Perifeersete närvide arengus, reparatsioonis ja tööshoidmises osalevad ka Schwanni rakud.[3]
Liigitus
Närvikiudude alusel
Närvid jagatakse nende koosseisu kuuluvate närvikiudude alusel järgmisteks närvi liikideks[4]:
- sensoorsed närvid ehk tundenärvid
- motoorsed närvid ehk liigutajad närvid
- seganärvid.
Alguskoha alusel
Alguskoha alusel liigitatakse närvid kraniaalnärvideks ja seljaajunärvideks.
Närvis võivad kulgeda nii aferentsed kui eferentsed närvikiud.
Närvidega seostatakse loomadel (sh inimestel) mitemid haiguslikke seisundeid, mis liigitatakse neuropaatiateks ehk piirdenärvisüsteemi haigestumuste rühmaks. Närvikasvajad võivad vohamist alustada kõikjal piirdenärvisüsteemis, enamik neist on healoomulised kasvajad (neurofibroom), kuid esineb ka pahaloomulisi kasvajaid.
Viited
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 525:2004.
- ↑ CAROL KAESUK YOON, Plants Found to Send Nerve-Like Messages, November 17, 1992, Veebiversioon (vaadatud 10.04.2014) (inglise keeles)
- ↑ Simona Parrinello, Ilaria Napoli, Sara Ribeiro, Patrick Wingfield Digby, Marina Fedorova, David B. Parkinson, Robin D.S. Doddrell, Masanori Nakayama, Ralf H. Adams, Alison C. Lloyd, [EphB Signaling Directs Peripheral Nerve Regeneration through Sox2-Dependent Schwann Cell Sorting. Lühikokkuvõte.], DOI: http://dx.doi.org/10.1016/j.cell.2010.08.039, veebiversioon (vaadatud 01.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 184, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
Välisallikad
- Sissekanne Terminologia Anatomica-s A14.2.00.013: Nervus. Närv
- Andrew J Shepherd, James E G Downing, ja Jaleel A Miyan, Without nerves, immunology remains incomplete – in vivo veritas, Immunology. oktoober 2005; 116(2): 145–163., doi: 10.1111/j.1365-2567.2005.02223.x, PMCID: PMC1817817, veebiversioon (vaadatud 04.10.2014)(inglise keeles)