Kuum täpp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 18. oktoober 2006, kell 02:00

Kuum täpp ehk kuum punkt on muutumatu asukohaga keset litosfääri laama asetsev püsiva vulkaanilise aktiivsusega ala.

Kuuma täpi all kerkivad vahevööst kõrge temperatuuriga magmavoolud ehk vahevöö pluumid, mille kohal maakoor õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustades ookeanilisi saari, merealuseid basaltplatoosid, põhjustades mandrite riftistumist jne.

Atlandi ookeanis paikneb üks kuum täpp otse ookeani keskahelikul, moodustades Tristan da Cunha saare. Ka Islandi saarel on kuuma täpi ala.

Kuuma täpi magma on enamasti basaltse koostisega ning tavaliselt ei põhjusta märkimisväärseid plahvatusi ega maavärinaid.

Kuuma täpi alad on näiteks:

Tavaliselt arvatakse, et kuumad magmavoolud saavad alguse väga sügavalt Maa välistuuma ja vahevöö piirilt. Sellele arvamusele pani aluse kuumade täppide teooria looja John Tuzo Wilson. Viimasel ajal on aga selles kahtlema hakatud. Vähemalt osadel juhtudel tundub, et kuuma täpi magma ei pärine nii sügavalt.

Välislingid

Mantleplumes.org

@@ 21. rida: / 21. rida: @@
 [[als:Hot-Spot (Geologie)]]
+[[da:Hot spot (geologi)]]
 [[de:Hot-Spot (Geologie)]]
 [[en:Hotspot (geology)]]
@@ 29. rida: / 30. rida: @@
 [[nl:Hotspot (geologie)]]
 [[ja:ホットスポット (地学)]]
+[[nds:Hotspot (Vulkan)]]
 [[pl:Plama gorąca]]
 [[pt:Hotspot (geologia)]]