Murre

Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest sõnade häälikkoostise, sõnade muutmise, sõnavara ja lausestuse poolest.

Murdeid uurivat teadusharu nimetatakse murdeteaduseks ehk dialektoloogiaks.

Paljude ühistunnustega murded moodustavad murderühma. Murded jagunevad paikkondlike (Eestis peamiselt kihelkondlike) erijoontega murrakuteks.

Traditsiooniliselt murrete all peeti silmas kõigepealt territoriaalseid maamurdeid. Viimasel ajal on ilmunud suurel hulgal ka tööd linnamurretest; sealhulgas nende hulka arvatakse USA linnaelanike neegerkõnet, kelle inglise keel olulisel määral erineb teistest ameerikalike inglise keele variantidest. Prantsuse lingvistid termini "murre" kõrval kasutavad ka termini patua (patois), mis samuti tähendab lokaalselt piiratud kindlate elanikkondade (peamiselt maaelanike) gruppide kõnet.

Funktsionaalne käsitus

Sotsiolingvistikas ja olmelisel tasandil murdeid vastandatakse standardsele, ehk kirjakeelele. Sellisest vaatenurgast vaadates on murdele omased järgmised eripärad:

• sotsiaalne, vanuseline ja osaliselt sooline dialektikandjate ringi piiratus (Venemaal on need peamiselt vanema põlvkonna maa elanikud);
• murre kasutussfääri piiramine perekondlike ning olmeolukordadega;
• pooldialektide moodustumine erinevate murrakute vastastikuse mõju tagajärjena ja sellega seotud murdesüsteemide elementide vahel toimuv suhete ümberkujunemine;
• dialektkõne iseärasuse nivelleerumine kirjakeele mõjul (massiteabevahendite, raamatute, haridussüsteemi jne. kaudu) ja vahevormide moodustumine - näiteks, murdeliselt värvunud literatuurne kõne.

Lingvistiline käsitus

Samal ajal eksisteerib ka teine tendents: murdeks nimetatakse keele suvalist teisendit, mis erineb teistest teisenditest. See tähendab, et inimene räägib mingisugusel murdel, erajuhul standardsel literatuursel murdel.

Sellise käsituse raames eksisteerivad standardsed murded (või kirjakeeled) ja traditsioonilised murded. Nende põhiliseks erinevuseks on asjaolu, et esimesi kasutatakse kirjas, toetatakse spetsiaalsetes instituutides, õpetatakse koolides ning arvatakse palju "korrapärasemaks" ("peamiseks") keelevormiks. Mõnedes keeltes on mitu standardseid murdeid (sellisel juhul räägitakse polütsentrilisest keelest või diasüsteemist).

Lingvisti jaoks ei eksisteeri "korrapärasemat" keelevormi, ja peale selle üsna tihti info traditsioonilisest maamurdest osutub palju väärtuslikumaks võrreldes sellega, mis oli saadud literatuurse variandi põhjal.

Keel või murre

Pole olemas ühise mõistmise ja vastavalt ka ühiste kriteeriumite keele ja murde piiritlemiseks, ja sellepärast, rääkides, et mingi idiom on keel või murre, peab kindlaks määrama, mida mõistakse teatud termini all. Juhul, kui on vaja vältida valikut, lingvistid tavaliselt kasutavad termini idiom, mis tähendab vähegi erinevat teistest keele varianti.

Idiomi võib lugeda murdeks, kui, näiteks:

• ta ei ole standardiseeritud kirjakeel;
• tema kandjatel ei ole oma riiki või autonoomset moodustist;
• ta ei ole prestiižne kõnelemise vorm.

Eesti murded

 Pikemalt artiklis Eesti murded

Vaata ka

• peamurded
• murdeliit