Olev Mikiver: erinevus redaktsioonide vahel
P Tühistati kasutaja 195.250.188.109 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Pikne. |
A-Lindwall (arutelu | kaastöö) infot auhinnad, soomest, kunstist ja teatrietendused. |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
| Kunsti õppinud = |
| Kunsti õppinud = |
||
| Kunstivool = [[sürrealism]], [[abstraktsionism]] |
| Kunstivool = [[sürrealism]], [[abstraktsionism]] |
||
| Tuntud teoseid = |
| Tuntud teoseid =Metsakatedraal |
||
| Patroonid = |
| Patroonid = |
||
| Mõjutatud = |
| Mõjutatud = |
||
| Mõjutanud = |
| Mõjutanud = |
||
| Auhinnad =(Rootsis) Eesti Kultuuri auhind 1978, Rooti riigi kunstikoondise stipendiumi 1981, Eesti kultuuri koondise auhind 1990, Eesti Kommitte auhind1994. |
|||
| Auhinnad = |
|||
}} |
}} |
||
'''Olev Mikiver''' ([[11. juuli]] [[1922]] [[Loksa]] – [[3. juuli]] [[1994]] [[Malmö]]) oli väliseesti [[maalikunstnik|maali]]- ja [[teatrikunstnik]] ning [[graafik (kunstnik)|graafik]]. |
'''Olev Mikiver''' ([[11. juuli]] [[1922]] [[Loksa]] – [[3. juuli]] [[1994]] [[Malmö]]) oli väliseesti [[maalikunstnik|maali]]- ja [[teatrikunstnik]] ning [[graafik (kunstnik)|graafik]]. |
||
Õppis [[1941]] [[EKA|Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool]]is graafikat ja [[1942]]–[[1943]] [[Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused|Tartus Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel]] maalieriala (Pallas). |
Õppis [[1941]] [[EKA|Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool]]is graafikat ja [[1942]]–[[1943]] [[Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused|Tartus Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel]] maalieriala (Pallas), kus ühe peamise õpetajana tegutses tuntud kunstik Eerik Haamer. Olev Mikiver kuulus nende noorte mehe hulka kes läksid vabatahtlikult kaitsma Soomet ("Soome vabaduse ja Eesti au eest") 1943.a. Talvesõja ajal, mistõttu oli hiljem ohtlik kodumaale naasta. Ta põgenes [[1944]]. aastal [[Rootsi]]. Esimene aeg Rootsis töötas ta [[Stockholm]]is klaasplastikavalmistajana ja filmiateljee Sandrews'is dekoratsioonimaalijana. Jätkas kunsitõpinguid [[1947]]–[[1948]] sealses [[Académie Libre]]s ja [[1951]] [[Pariis]]is [[Academie de la Grande Chaumiere]]'is. [[1954]] abiellus [[Marju Mikiver|Marju Mägistega]] ja asus Malmösse, kus töötas linnateatri dekoratsioonimaalijana ja [[stsenograafia|stsenograafina]]. Suurema osa oma elust pärast põgenemist oli Olev seotud Malmö linnateatriga, kus ta töötas stsenograafina ehk teatrikunstnikuna. Ta valmistas dekoratsioone ja kostüümide kavandeid umbes 30-le etendusele, s.h.Tšehhovi "Onu Vanja", Prokofjevi "Petja ja hunt" jt. |
||
Varast maaliloomingut on mõjutanud [[sürrealism]]. Fantaasiaküllus on omane ka hilisematele maalidele, milles lapsepõlvemälestused põimuvad müüdimotiividega. 1960ndatel kujunes Mikiverist eesti kunsti avangardist, kelle loomingus liituvad omapäraselt sürrealism ja [[abstraktsionism]]. |
|||
On teinud kaanekujundusi [[Eesti Kirjanike Kooperatiiv]]i väljaandeile ja ajakirjale [[Mana (ajakiri)|Mana]]. Loonud vabagraafikat. Kavandanud koos [[Ervin Pütsep]]aga [[mosaiik]]e. Avaldas ajalehe [[Teataja (Stockholm)|Teataja]] kaastöölisena ülevaateid eesti kunstnike näitustest ja mälestusi. |
|||
Varast maaliloomingut on mõjutanud [[sürrealism]] kuid ka ekspressionism, millega oli segunenud ka kubism. Fantaasiaküllus on omane ka hilisematele maalidele, milles lapsepõlvemälestused põimuvad müüdimotiividega. 1960ndatel kujunes Mikiverist eesti kunsti avangardist, kelle loomingus liituvad omapäraselt sürrealism ja [[abstraktsionism]]. Tänapäeval on ta kunst esindatud nii Tallinna kui Tartu Kunstimuuseumites. 1980-ndatel kujunes välja värviküllane stiil, kus unistused ja tegelikkus moodustasid omalaadse kunstistiili, tihti inspireeritud ajaloost, tema enda põgenemisest, loodusest ja merest. Värvid, stiilipuhtus ja jõud iseloomustasid tema maale. Puhtad ja kindlad jooned oli ta saanud kaasa oma graafilisest väljaõppest. On teinud kaanekujundusi [[Eesti Kirjanike Kooperatiiv]]i väljaandeile kus ta illustreeris kaaneümbrised mõnedele hästi tuntud Eesti eksiilkirjanike raamatutele - Bernard Kangro, Arvo Mägi, Valev Uibopuu jt. Teinud kaastööd ajakirjale [[Mana (ajakiri)|Mana]]. Loonud vabagraafikat. Kavandanud koos [[Ervin Pütsep]]aga [[mosaiik]]e. Avaldas ajalehe [[Teataja (Stockholm)|Teataja]] kaastöölisena ülevaateid eesti kunstnike näitustest ja mälestusi. TTema sõber Ilmar Laaban, kirjeldas Mikiveri kunst kui avangardi - eespool oma aega, oskusega kujutada loodust eestlasliku rahvalaulu stiilis - "muretult sõrmitseb ta looduse pärlikeel, keerab väikese pehme nõksatusega uue mustri kaleidoskoobile, kus unistused, taju ja mälestused moodustavad värvikireva mustri".<br> |
|||
{{JÄRJESTA:Mikiver, Olev}} |
{{JÄRJESTA:Mikiver, Olev}} |
||
[[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] |
[[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] |
||
Redaktsioon: 15. veebruar 2014, kell 20:37
| Olev Mikiver | |
|---|---|
| Sündinud |
11. juuli 1922 Loksa, Eesti |
| Surnud |
3. juuli 1994 Malmö, Rootsi |
| Rahvus | Eestlane |
| Tegevusala | Maal, teater, graafika |
| Kunstivool | sürrealism, abstraktsionism |
| Tuntud teoseid | Metsakatedraal |
| Tunnustus | (Rootsis) Eesti Kultuuri auhind 1978, Rooti riigi kunstikoondise stipendiumi 1981, Eesti kultuuri koondise auhind 1990, Eesti Kommitte auhind1994. |
Olev Mikiver (11. juuli 1922 Loksa – 3. juuli 1994 Malmö) oli väliseesti maali- ja teatrikunstnik ning graafik.
Õppis 1941 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis graafikat ja 1942–1943 Tartus Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel maalieriala (Pallas), kus ühe peamise õpetajana tegutses tuntud kunstik Eerik Haamer. Olev Mikiver kuulus nende noorte mehe hulka kes läksid vabatahtlikult kaitsma Soomet ("Soome vabaduse ja Eesti au eest") 1943.a. Talvesõja ajal, mistõttu oli hiljem ohtlik kodumaale naasta. Ta põgenes 1944. aastal Rootsi. Esimene aeg Rootsis töötas ta Stockholmis klaasplastikavalmistajana ja filmiateljee Sandrews'is dekoratsioonimaalijana. Jätkas kunsitõpinguid 1947–1948 sealses Académie Libres ja 1951 Pariisis Academie de la Grande Chaumiere'is. 1954 abiellus Marju Mägistega ja asus Malmösse, kus töötas linnateatri dekoratsioonimaalijana ja stsenograafina. Suurema osa oma elust pärast põgenemist oli Olev seotud Malmö linnateatriga, kus ta töötas stsenograafina ehk teatrikunstnikuna. Ta valmistas dekoratsioone ja kostüümide kavandeid umbes 30-le etendusele, s.h.Tšehhovi "Onu Vanja", Prokofjevi "Petja ja hunt" jt.
Varast maaliloomingut on mõjutanud sürrealism kuid ka ekspressionism, millega oli segunenud ka kubism. Fantaasiaküllus on omane ka hilisematele maalidele, milles lapsepõlvemälestused põimuvad müüdimotiividega. 1960ndatel kujunes Mikiverist eesti kunsti avangardist, kelle loomingus liituvad omapäraselt sürrealism ja abstraktsionism. Tänapäeval on ta kunst esindatud nii Tallinna kui Tartu Kunstimuuseumites. 1980-ndatel kujunes välja värviküllane stiil, kus unistused ja tegelikkus moodustasid omalaadse kunstistiili, tihti inspireeritud ajaloost, tema enda põgenemisest, loodusest ja merest. Värvid, stiilipuhtus ja jõud iseloomustasid tema maale. Puhtad ja kindlad jooned oli ta saanud kaasa oma graafilisest väljaõppest. On teinud kaanekujundusi Eesti Kirjanike Kooperatiivi väljaandeile kus ta illustreeris kaaneümbrised mõnedele hästi tuntud Eesti eksiilkirjanike raamatutele - Bernard Kangro, Arvo Mägi, Valev Uibopuu jt. Teinud kaastööd ajakirjale Mana. Loonud vabagraafikat. Kavandanud koos Ervin Pütsepaga mosaiike. Avaldas ajalehe Teataja kaastöölisena ülevaateid eesti kunstnike näitustest ja mälestusi. TTema sõber Ilmar Laaban, kirjeldas Mikiveri kunst kui avangardi - eespool oma aega, oskusega kujutada loodust eestlasliku rahvalaulu stiilis - "muretult sõrmitseb ta looduse pärlikeel, keerab väikese pehme nõksatusega uue mustri kaleidoskoobile, kus unistused, taju ja mälestused moodustavad värvikireva mustri".