Kasutaja:Kristityvi/Tigree keel: erinevus redaktsioonide vahel
Kristityvi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Kristityvi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
| rääkijad = 1,050,000 (Eritreas) <ref>[http://www.ethnologue.com/language/tig] Tigré</ref> |
| rääkijad = 1,050,000 (Eritreas) <ref>[http://www.ethnologue.com/language/tig] Tigré</ref> |
||
| kuupäev = 2006 |
| kuupäev = 2006 |
||
| keelkond = [[ |
| keelkond = [[Semi keeled|Semi]]<br /> [[Lõuna-Semi keeled|Lõuna-Semi]]<br /> [[Etioopia keel|Etioopia]]<br /> [[Põhja-Etioopia keel|Põhja-Etioopia]]<br /> '''Tigree keel''' |
||
| riik = |
| riik = |
||
| keelehoole= |
| keelehoole= |
||
Redaktsioon: 25. november 2013, kell 15:27
| Tigree keel ('ትግረ tigre või ትግሬ tigrē) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Eritreas, Etioopias, Sudaanis, Dijiboutis |
| Kokku kõnelejaid | 1,050,000 (Eritreas) [1] |
| Keelesugulus |
Semi Lõuna-Semi Etioopia Põhja-Etioopia Tigree keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | tig |
| ISO 639-2 | tig |
Tigree keel (mõni kord kirjutatuna Tigré, vahel tuntud kui Xasa või Khasa keel) kuulub afroaasia keelkonna semi ehk semiidi harusse. [2] Peamiselt kõneleb seda keelt tigree rahvus. Levinud Eritreas ja osaliselt Sudaanis, kus seda kutsutakse khasaks, hiljuti läks [Sudaan|Sudaanis]] tigree keelele üle osa beni-ameri suguharust. [3]
Keele levila
2006. aasta andmete põhjal on tigree keelt kõnelevaid tigree rahvusest isikuid Eritreas 1,050,000 ning see arv kasvab. [5] Tigree rahvas elab valdavalt Lääne-Eritreas Sudaani läheval paikneval maa-alal, samuti kesk- ja lääneplatool ning Punase Mere kaldal, mis jääb Zulast põhja poole. [6]
Ajalugu
Ajalooliselt on tigree lähedane vana-etioopia väljasurnud keelele geez, mida praegu kasutatakse vaid kultuskeelena Etioopia kristlikes kirikutes. Geezi tähestikule on tigrees lisandunud vaid konsonandid č, š, ž ja ŋ. Kirjanik Edward Ullendorff kirjutas, et kui geezi keelt võib võrrelda ladina keelega, siis tigreed hispaania omaga. Alates 19. saj. kasutatakse tigree kirjakeeles etioopia märgisüsteemi, mille juurutasid piibli tõlkimiseks rootsi misjonärid. 1990. aastast mindi üle tigreele kohandatud etioopia kirjaviisile, mõningad sümbolid väljaarvatud. Kirjamärk kujutab endast kaas- ja täishääliku ühendit. Mõningad märgid on omavahel nii sarnased, et nende eristamiseks peab olema väga tähelepanelik. [7]
Tigree keele foneetika iseloomulikud jooned
- Piiratud arv täishäälikuid (algselt a, i, u pikad ja lühikesed vormid; tänapäeval on hakanud täishäälikuid lisanduma)
- Kolme liiki kaashäälikute olemasolu: helilised, helitud ja emfaatilised (tunderõhulised)
- Kõnes arvukate kurguhäälikute kasutamine: farüngaalsed (neelu tagaseina ja keelejuure vahel moodustatavad) ja uvulaarsed (kurgunibu abil moodustatud) kaashäälikud [8]
- Esineb sõnu, mida saab eristada vaid konsonantide pikkuse järgi (selliseid paare on üksikuid) [9]
Grammatika eripärad
Sufiksid ja afiksid
Tegusõna ja tegusõnast tuletatud nimisõna tüvi koosneb tavaliselt 3-st peamist mõtet kandvast häälikust. Lisatud sufiksifd ja afiksid täpsustavad sõna tähendust või näitavad grammatilisi seoseid. [10]
Nt:
Arf – sa puhkad (m.s.)
Arfi – sa puhkad (n.s.)
Arfo – te puhkate [11]
Sõnade järjekord
Tegusõna asetseb tavaliselt lause lõpus. [12]
Nt:
Zahra ketab qerat – Zahra raamat ta luges (n.s.) – Zahra luges raamatut
Fkak jeridet qera – Fikak ajaleht ta luges (m.s.) – Fikak luges ajalehte [13]
Sõnade eristamine soo järgi
Nimisõnad jagunevad mees- ja naissoost sõnadeks. Naisoost sõnu eristatakse spetsiaalse liite abil, kuid mõnikord tehakse neil vahet ka vastavalt kokkuleppele. [14]
Nt:
Mders – õpetaja (m.s.)
Mderset – õpetaja (n.s.) [15]
See (this) -
Ela (n.s)
Eli (m.s) [16]
Ela banderetna ta – See on meie lipp
Eli debr Abi tu – See mägi on suur [17]
Käänded
Tigree keeles on kolm käänet: nimetav, omastav ja sihitav. On kasutusel ainsus, kaksus ja mitmus, kusjuures viimase asemel kasutatakse sageli mitmesuguseid kogunimesid (tervikut moodustavate üksuste kogumit märkivaid nimisõnu; nt mets, inimgrupp). [18]
Omadussõnad
Omadussõnadel on samuti mees- ja naissoost vormid. [19]
Nt:
Reym – pikk (m.s.)
Reyam – pikk (n.s.) [20]
Arvsõnad 1-10
1 hante'
2 kille
3 tsales
4 'arbas
5 chamus
6 suss
7 sebeae
8 tsaman
9 tisses
10 sassur [21]
Kirjasüsteem
Etioopia kirjasüsteem
Järgnevad tabelid tähistavad üldist etioopia kirjasüsteemi, mida on algselt kasutatud geezi keeles. Iga märk on silp (konsonant + täishäälik), välja arvatud märgid kuuendas veerus (ə), milles esineb kas konsonant + täishäälik ə või puudub täishäälik täielikult. [22]
Lisaks põhimärkidele on tuletatud neli rida märke, mis tähistavad pehmeid huultega moodustatavaid suulae häälikuid. Nendeks häälikuteks on /k/, /g/, /q/ ja /h/, mida hääldatakse alati torus huultega. [24]
Kohandatud geezi kiri
Siin esineb geezi kiri, mida on pisut muudetud, et oleks võimalik seda tigree keeles kasutada. [26]
Viited
- ↑ [1] Tigré
- ↑ [2] Семитские языки
- ↑ [3] Tigré
- ↑ [4] Tigré
- ↑ [5] Tigré
- ↑ [6] Tigre Language
- ↑ [7] Эфиопское письмо
- ↑ [8] Семитские языки
- ↑ [9] Tigre Language
- ↑ [10] Семитские языки
- ↑ [11] Семитские языки
- ↑ [12] Семитские языки
- ↑ [13] M. Kekia. Lesson 6, Word Order
- ↑ [14] Семитские языки
- ↑ [15] Omar M. Kekia. Lesson 1, The Pronoun
- ↑ [16] Omar M. Kekia. Lesson 14, This, These, That, Those
- ↑ [17] Omar M. Kekia. Lesson 14, This, These, That, Those
- ↑ [18] Семитские языки
- ↑ [19] Семитские языки
- ↑ [20] Omar M. Kekia. Lesson 2, Pronouns
- ↑ [21] Vocabulary of the Tigré Language
- ↑ [22] Ethiopic
- ↑ [23] Ethiopic
- ↑ [24] Ethiopic
- ↑ [25] Ethiopic
- ↑ [26] Tigre Language
- ↑ [27] Tigre Language