Jidai Matsuri: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 1 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q912124 (translate me)
IngerPyr (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:

{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2006}}
[[Pilt:Jidai Matsuri-Yoshino Period 1.jpg|thumb]]
[[Pilt:Jidai Matsuri-Yoshino Period 1.jpg|thumb]]
'''Jidai Matsuri''' (時代祭 'ajastute pidu') on üks kolmest peapidustustest [[Kyōto]]s, mis on [[Jaapan]]i endine pealinn. Pidustused toimuvad igal aastal [[22. oktoober|22. oktoobril]]. Kaks muud pidustust on [[Aoi Matsuri]], mida peetakse mais, ja [[Gion Matsuri]], mis toimub juulis.
'''Jidai Matsuri''' (時代祭 'ajastute pidu') on üks kolmest peapidustustest [[Kyōto|Kyoto]]s, [[Jaapan]]i endises pealinnas. Pidustused toimuvad igal aastal [[22. oktoober|22. oktoobril]]. Teised kaks pidustust on mais peetav [[Aoi Matsuri]] ja juulis toimuv [[Gion Matsuri]].


Jidai Matsuri peetakse Heiani pühamu ümber linna idaosas 22. oktoobril. See on kuupäev, mil Keiser Kanmu tegi Kyoto riigi pealinnaks aastal [[794]] ja nimetas linna ümber Heiankyo'ks.
Jidai Matsurit tähistatakse 22. oktoobril Kyoto idaosas Heiani pühamu ümbruses. 22. oktoobril [[794]] muutis keiser Kanmu Kyoto riigi pealinnaks ja nimetas linna ümber Heiankyoks.


[[Heiani pühamu]] oli mõeldud keiser Kanmule ja pühamu ehitati aastal 1895 Heiankyo(Kyoto algne nimi) 1100 aastapäeva auks. Juba sel ajal tähistati Heiankyo aastapäeva ja on tänapäevani iga aasta tähistatud.
[[Heiani pühamu]] ehitati 1895. aastal keiser Kanmu auks ja sellega tähistati Heiankyo 1100. aastapäeva. See traditsioon on püsinud tänaseni ning pühamu säilitamise ja kaitsmisega tegeleb ühendus Heian Kosha.


See on algatatud ühenduse poolt, keda kutsutakse Heian Kosha´ks, et säilitada ja kaitsta pühamut. Elanikkond Kyotos oli umbes 350 000 Edo perioodil(1603-1868), aga kahanes umbes 220 000-le 1873 aastal, kui pealinn viidi Tokyosse. Kohalik valitsus kardab, et nende linn võib järkjärgult alla käia, kui midagi ette ei võeta. Et taaselustada linn, tuli idee, et linn korraldab rongkäigu, kus on taastatud Kyoto kostüümid ja kombed esimestest Heiankyo päevadest kuni Edo perioodi lõpuni.
Edo perioodil (1603–1868) elas Kyotos umbes 350 000 inimest. 1873. aastal viidi Jaapani pealinn Tokyosse, mistõttu kahanes Kyoto rahvaarv 220 000 inimeseni. Kyoto linnavalitsus kartis, et kui midagi ette ei võeta, võib linn järk-järgult alla käia. Tuldi ideele korraldada rongkäik, kus näidatakse Kyoto kombeid ja rõivaid Heiankyo esimestest päevadest kuni Edo perioodi lõpuni.


Esmasel pidustusel oli kuus rongkäiku ja sellest võttis osa kuskil 500 inimest. Aga nüüd on 18 rongkäiku erinevate ajalooliste aegkondadega ja osavõtjaid on üle 2000.
Esimestel pidustustel toimus kuus rongkäiku ja osavõtjaid oli umbes 500. Jidai Matsuri on nüüdseks kasvanud, igal aastal toimub 18 rongkäiku, millest võtab osa enam kui 2000 inimest.


Pidustusepäeva hommikul kantakse kaks keisrilikku tõlda pühamusse, et seal pühitseda jumalikke esemeid. Aga tegelik kõrghetk tuleb alles lõunal paraadil, kus on ajaloolised isikud, kes on seotud Kyotoga, mida juhavad ''isshin kinnotai'' - grupp hilise Edo perioodi sõdalased, kes läksid keiser [[Mutsuhito|Meiji]] poole, et kukutada šoguni valitsus. Nende juhid olid Sakamoto Ryoma (liider Meiji Restoratsioonis), šogun [[Oda Nobunaga]], [[Murasaki Shikibu]] ("Genji lugude" autor), [[Sei Shonagon]] ("[[Padjaraamat]]u" autor) ja teised.
Pidustustepäeva hommikul kantakse kaks keisrilikku tõlda pühamusse, et seal jumalikke esemeid pühitseda. Jidai Matsuri kõrghetk on paraad, millest võtavad osa Kyotoga seotud ajaloolised isikud. Paraadi juhatab ''isshin kinnotai'' ehk grupp hilise Edo perioodi sõdalasi, kes läksid keiser [[Mutsuhito|Meiji]] poole, et kukutada šoguni valitsus. Nende juhid olid Sakamoto Ryoma (liider Meiji Restoratsioonis), šogun [[Oda Nobunaga]], [[Murasaki Shikibu]] ("Genji lugude" autor), [[Sei Shonagon]] ("[[Padjaraamat]]u" autor) ja teised.


Terve rongkäik on umbes 2 kilomeetrit pikk ja paraad marsib umbes 4,5 kilomeetrit Keisripaleest Heiani pühamusse. Viimane inimene rongkäigus saabub kuskil natuke peale kella 4.
Rongkäik on ligi 2 kilomeetrit pikk ja paraad marsib Keisripaleest umbes 4,5 kilomeetrit Heiani pühamusse. Rongkäik algab lõuna ajal ja viimane inimene jõuab pühamusse natuke pärast kella 16.


Mõned 12 000 ajaloolisest esemest, kaasa arvatud kostüümid, hobuserakmed, aksessuaarid ja sandaalid, on võltsingud. Need asjad on uuesti toodetud ajalooliste uurimiste najal ja on valmistatud või värvitud sama materialidest, mis on tehtud originaalid. Nende koguväärtus on arvutatud välja umbes 2,5 ja 3 miljardi [[jeen]]i vahel. Seepärast kutsutakse rongkäiku ka "kõndivaks muuseumiks". Pealtvaataja ei näe ainult kostüüme rongkäigul, nad näevad elutruult hetke Kyoto ajaloost ja rahva traditsioone.
Mõned 12 000 ajaloolisest esemest, kaasa arvatud kostüümid, hobuserakmed, aksessuaarid ja sandaalid, ei ole originaalid, vaid on uuesti loodud ajaloolistele uurimistele tuginedes. Kasutatakse samu värve ja materjale, millest originaalid valmistatud on. Esemete koguväärtus on 2,5–3 miljardit [[jeen]]i. Seepärast kutsutakse rongkäiku ka "kõndivaks muuseumiks". Peale rõivaste näeb pealtvaataja Jidai Matsuri rongkäigul hetki Kyoto ajaloost ja traditsioonidest.


== Välislink ==
== Välislink ==

Redaktsioon: 10. oktoober 2013, kell 17:14

Jidai Matsuri (時代祭 'ajastute pidu') on üks kolmest peapidustustest Kyotos, Jaapani endises pealinnas. Pidustused toimuvad igal aastal 22. oktoobril. Teised kaks pidustust on mais peetav Aoi Matsuri ja juulis toimuv Gion Matsuri.

Jidai Matsurit tähistatakse 22. oktoobril Kyoto idaosas Heiani pühamu ümbruses. 22. oktoobril 794 muutis keiser Kanmu Kyoto riigi pealinnaks ja nimetas linna ümber Heiankyoks.

Heiani pühamu ehitati 1895. aastal keiser Kanmu auks ja sellega tähistati Heiankyo 1100. aastapäeva. See traditsioon on püsinud tänaseni ning pühamu säilitamise ja kaitsmisega tegeleb ühendus Heian Kosha.

Edo perioodil (1603–1868) elas Kyotos umbes 350 000 inimest. 1873. aastal viidi Jaapani pealinn Tokyosse, mistõttu kahanes Kyoto rahvaarv 220 000 inimeseni. Kyoto linnavalitsus kartis, et kui midagi ette ei võeta, võib linn järk-järgult alla käia. Tuldi ideele korraldada rongkäik, kus näidatakse Kyoto kombeid ja rõivaid Heiankyo esimestest päevadest kuni Edo perioodi lõpuni.

Esimestel pidustustel toimus kuus rongkäiku ja osavõtjaid oli umbes 500. Jidai Matsuri on nüüdseks kasvanud, igal aastal toimub 18 rongkäiku, millest võtab osa enam kui 2000 inimest.

Pidustustepäeva hommikul kantakse kaks keisrilikku tõlda pühamusse, et seal jumalikke esemeid pühitseda. Jidai Matsuri kõrghetk on paraad, millest võtavad osa Kyotoga seotud ajaloolised isikud. Paraadi juhatab isshin kinnotai ehk grupp hilise Edo perioodi sõdalasi, kes läksid keiser Meiji poole, et kukutada šoguni valitsus. Nende juhid olid Sakamoto Ryoma (liider Meiji Restoratsioonis), šogun Oda Nobunaga, Murasaki Shikibu ("Genji lugude" autor), Sei Shonagon ("Padjaraamatu" autor) ja teised.

Rongkäik on ligi 2 kilomeetrit pikk ja paraad marsib Keisripaleest umbes 4,5 kilomeetrit Heiani pühamusse. Rongkäik algab lõuna ajal ja viimane inimene jõuab pühamusse natuke pärast kella 16.

Mõned 12 000 ajaloolisest esemest, kaasa arvatud kostüümid, hobuserakmed, aksessuaarid ja sandaalid, ei ole originaalid, vaid on uuesti loodud ajaloolistele uurimistele tuginedes. Kasutatakse samu värve ja materjale, millest originaalid valmistatud on. Esemete koguväärtus on 2,5–3 miljardit jeeni. Seepärast kutsutakse rongkäiku ka "kõndivaks muuseumiks". Peale rõivaste näeb pealtvaataja Jidai Matsuri rongkäigul hetki Kyoto ajaloost ja traditsioonidest.

Välislink