Orav: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgis: Mobiilimuudatus |
|||
29. rida: | 29. rida: | ||
{{brClear}} |
{{brClear}} |
||
==Toitumine== |
|||
Sügisel hakkab orav talveks toiduvarusid koguma m. Ta matab need salajastesse peidikutesse 20-30 cm sügavusele mulla alla, varud leiab ta tänu suurepärasele haistmisele. |
|||
==Eluviis== |
|||
Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väikseimagi müra puhul. |
|||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
{{Commons|Category:Sciurus vulgaris|Orav}} |
{{Commons|Category:Sciurus vulgaris|Orav}} |
Redaktsioon: 2. oktoober 2013, kell 13:34
See artikkel räägib harilikust oravast; perekonna kohta vaata artiklit Orav (perekond) |
Harilik orav | |
---|---|
| |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Chordata |
Klass |
Imetajad Mammalia |
Selts |
Närilised Rodentia |
Sugukond |
Oravlased Sciuridae |
Perekond |
Orav Sciurus |
Liik |
Harilik orav |
Binaarne nimetus | |
Sciurus vulgaris Linnaeus, 1758 | |
|
Orav ehk harilik orav ehk punaorav (Sciurus vulgaris) on oravlaste sugukonda kuuluv näriline.
See on ainus Eestis pärismaisena elav orava perekonna liik.
Orava karvastiku värvusvarieerub ka Eesti ulatuses: Saaremaal on see valdavalt hallikam, mandril punakam.
Toitumine
Sügisel hakkab orav talveks toiduvarusid koguma m. Ta matab need salajastesse peidikutesse 20-30 cm sügavusele mulla alla, varud leiab ta tänu suurepärasele haistmisele.
Eluviis
Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väikseimagi müra puhul.
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Orav |
- Heiki Suurkask: Punaoravad on hädas halloravate topeltohuga, Eesti Päevaleht 20. oktoober 2008