Orav: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 69 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
Märgis: Mobiilimuudatus
29. rida: 29. rida:


{{brClear}}
{{brClear}}

==Toitumine==
Sügisel hakkab orav talveks toiduvarusid koguma m. Ta matab need salajastesse peidikutesse 20-30 cm sügavusele mulla alla, varud leiab ta tänu suurepärasele haistmisele.

==Eluviis==
Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väikseimagi müra puhul.

==Välislingid==
==Välislingid==
{{Commons|Category:Sciurus vulgaris|Orav}}
{{Commons|Category:Sciurus vulgaris|Orav}}

Redaktsioon: 2. oktoober 2013, kell 13:34

 See artikkel räägib harilikust oravast; perekonna kohta vaata artiklit Orav (perekond)

Harilik orav

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Närilised Rodentia
Sugukond Oravlased Sciuridae
Perekond Orav Sciurus
Liik Harilik orav
Binaarne nimetus
Sciurus vulgaris
Linnaeus, 1758

Orav ehk harilik orav ehk punaorav (Sciurus vulgaris) on oravlaste sugukonda kuuluv näriline.

See on ainus Eestis pärismaisena elav orava perekonna liik.

Orava karvastiku värvusvarieerub ka Eesti ulatuses: Saaremaal on see valdavalt hallikam, mandril punakam.

Harilik orav
Foto: Sven Začek

Toitumine

Sügisel hakkab orav talveks toiduvarusid koguma m. Ta matab need salajastesse peidikutesse 20-30 cm sügavusele mulla alla, varud leiab ta tänu suurepärasele haistmisele.

Eluviis

Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väikseimagi müra puhul.

Välislingid