Adramaa: erinevus redaktsioonide vahel
toim |
→Vaata ka: viited |
||
| 22. rida: | 22. rida: | ||
*[[armuadramaa]] |
*[[armuadramaa]] |
||
*[[vakamaa]] |
*[[vakamaa]] |
||
== Viited == |
|||
{{Viited|allikad= |
|||
<ref name="EE">{{EE|12|10–11}}</ref>}} |
|||
[[Kategooria:Eesti ajalugu]] |
[[Kategooria:Eesti ajalugu]] |
||
Redaktsioon: 29. juuli 2013, kell 09:23
Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga[1].
13. sajandi teisel poolel hakati adramaa all mõistma pinnamõõtühikut: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi[1]. Alates 15. sajandist on kasutatud ka ruutmõõdus adramaad ehk ruutadramaad[1].
Alates 16. sajandist kasutati kokku lepitud adramaid[1]:
- põline taluadramaa – 24–36 riia vakamaad ehk 8–12 hektarit põllumaad;
- suuradramaa – 72–90 riia vakamaad; mõõtühikuna kasutati Lääne-Eestis;
- poola- ehk plettenbergi adramaa – 120 vakamaad, mõõtühikuna kasutati peamiselt Lõuna-Eestis;
- saksa adramaa – 60 vakamaad.
Adramaarevisjon
Pikemalt artiklis Adramaarevisjon
Liivimaa kubermangus oli esimene adramaarevisjon 1586. ja Eestimaa kubermangus 1582. aastal[1].
Liivimaa kubermangus kasutati 1688. aastal revisjoniadramaa mõõtühikuna põllumaa suurust, mis andis 60 speetsietaalrit puhastulu[1].
Alates 1872. aastast mõeldi adramaa all sellist maakasutust, mille pealt tuli aastas maksta 300 rubla renti[1]. Aastal 1901 asendati ka Liivimaal adramaa taalriarvestus puhaskasurublaarvestusega[1].