Dreyfusi afäär: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 7. juuli 2013, kell 20:33

Dreyfusi afäär oli poliitiline skandaal Prantsusmaal aastatel 1894–1906. Selle keskmes oli Alfred Dreyfus, Prantsuse armee noor juudi soost kapten, keda 1894. aastal süüdistati spionaažis. Väidetavalt oli Dreyfus edastanud Prantsusmaa sõjasaladusi Saksa saatkonnale Pariisis. Dreyfus mõisteti eluks ajaks vangi ja saadeti Kuradisaarele Prantsuse Guajaanas, kus ta veetis ühtekokku viis aastat. Paar aastat pärast süüdimõistmist tulid välja tõendid, et infot oli edastanud hoopis major Ferdinand Walsin Esterhazy, kes aga mõisteti sõjaväekohtu poolt õigeks, ning Dreyfus jäi vangi. Tema kaitseks võtsid sõna avaliku elu tegelased, eriti tuntud on Émile Zola avalik kiri "J'accuse" (Ma süüdistan) Prantsusmaa presidendile Félix Faure'ile, milles Zola süüdistab Prantsuse valitsust antisemitismis. Pärast mitmeid kohuistungeid, kus Dreyfusi süüdistamiseks kasutati ka võltsitud dokumente, mõisteti Dreyfus lõpuks 1906. aastal õigeks ja võeti majori auastmes armeesse tagasi. Dreyfus võttis osa Esimesest maailmasõjast ja läks erru kolonelleitnantina.

Mall:Link FA Mall:Link FA

Redaktsioon: 7. juuli 2013, kell 20:32 redigeeri Marikat (arutelu \| kaastöö) 212 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. juuli 2013, kell 20:33 redigeeri eemalda Marikat (arutelu \| kaastöö) 212 muudatust P parandasin skripti abil kriipsud Uuem muudatus →
1. rida:		1. rida:
	'''Dreyfusi afäär''' oli poliitiline skandaal [[Prantsusmaa]]l aastatel ~~1894-1906~~. Selle keskmes oli [[Alfred Dreyfus]], Prantsuse armee noor juudi soost kapten, keda 1894. aastal süüdistati [[spionaaž]]is. Väidetavalt oli Dreyfus edastanud Prantsusmaa sõjasaladusi [[Saksa keisririik\|Saksa]] saatkonnale [[Pariis]]is. Dreyfus mõisteti eluks ajaks vangi ja saadeti [[Kuradisaar]]ele [[Prantsuse Guajaana]]s, kus ta veetis ühtekokku viis aastat. Paar aastat pärast süüdimõistmist tulid välja tõendid, et infot oli edastanud hoopis major [[Ferdinand Walsin Esterhazy]], kes aga mõisteti sõjaväekohtu poolt õigeks, ning Dreyfus jäi vangi. Tema kaitseks võtsid sõna avaliku elu tegelased, eriti tuntud on [[Émile Zola]] avalik kiri "[[J'accuse]]" (Ma süüdistan) Prantsusmaa presidendile [[Félix Faure]]'ile, milles Zola süüdistab Prantsuse valitsust [[antisemitism]]is. Pärast mitmeid kohuistungeid, kus Dreyfusi süüdistamiseks kasutati ka võltsitud dokumente, mõisteti Dreyfus lõpuks 1906. aastal õigeks ja võeti majori auastmes armeesse tagasi. Dreyfus võttis osa [[Esimene maailmasõda\|Esimesest maailmasõjast]] ja läks erru kolonelleitnantina.		'''Dreyfusi afäär''' oli poliitiline skandaal [[Prantsusmaa]]l aastatel 1894–1906. Selle keskmes oli [[Alfred Dreyfus]], Prantsuse armee noor juudi soost kapten, keda 1894. aastal süüdistati [[spionaaž]]is. Väidetavalt oli Dreyfus edastanud Prantsusmaa sõjasaladusi [[Saksa keisririik\|Saksa]] saatkonnale [[Pariis]]is. Dreyfus mõisteti eluks ajaks vangi ja saadeti [[Kuradisaar]]ele [[Prantsuse Guajaana]]s, kus ta veetis ühtekokku viis aastat. Paar aastat pärast süüdimõistmist tulid välja tõendid, et infot oli edastanud hoopis major [[Ferdinand Walsin Esterhazy]], kes aga mõisteti sõjaväekohtu poolt õigeks, ning Dreyfus jäi vangi. Tema kaitseks võtsid sõna avaliku elu tegelased, eriti tuntud on [[Émile Zola]] avalik kiri "[[J'accuse]]" (Ma süüdistan) Prantsusmaa presidendile [[Félix Faure]]'ile, milles Zola süüdistab Prantsuse valitsust [[antisemitism]]is. Pärast mitmeid kohuistungeid, kus Dreyfusi süüdistamiseks kasutati ka võltsitud dokumente, mõisteti Dreyfus lõpuks 1906. aastal õigeks ja võeti majori auastmes armeesse tagasi. Dreyfus võttis osa [[Esimene maailmasõda\|Esimesest maailmasõjast]] ja läks erru kolonelleitnantina.