Polütetrafluoroetüleen: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
16. rida: 16. rida:
[[Kategooria:Materjalid]]
[[Kategooria:Materjalid]]
[[Kategooria:Polümeerid]]
[[Kategooria:Polümeerid]]
[[Kategooria:Fluoriidid]]

Redaktsioon: 3. juuli 2013, kell 19:43

Polütetrafluoroetüleen (PTFE) on sünteetiline tetrafluoroetüleeni polümeer. Polütetrafluoroetüleen on kõige tuntum DuPonti kaubamärgi Teflon all.

Ühend täielikult koosneb süsiniku ja fluori aatomitest. Struktuur: Lineaarse ahelaga, tugevalt kristalliline (kuni 90%)polümeer.

Polütetrafluoroetüleen on juhuslikult avastatud 1938. aastal Roy Plunkettiga, kes avastas, et balloonis tetrafluoroetüleeni (C2F4) asemel on mingi valge pulber. See olegi polümeriseeritud tetrafluoroetüleen, mille ettevõte Kinetic Chemicals patenteeris 1941. aastal ja registreeris 1945. aastal tefloni nime all.

Omadused

Polütetrafluoroetüleen on termoplastne polümeer, mis on toatemperatuuril valge tahke aine, PTFE on hüdrofoobne, tihe polümeer, sulamistemperatuur kõrge 327 kraadi, suurepärane kuumus- ja ilmastikukindlus, töötemperatuur -200...260 kraadi, ei põle, suur roome, erakordselt sitke, tõmbetugevus madal (25-36 MPa), suur kulumiskindlus.

PTFE-l on head dielektrilised omadused.

Kasutamine: tihendid, hermeetikud, traadi- ja kaabliisolatsioon(kõrgsagedus), isemäärivad laagrid, keemiaaparatuuri vooderdus, antiadhesioonpinnakatted, toidunõude pinnakatted.