Täislause: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:Keeleteadus |
PResümee puudub |
||
2. rida: | 2. rida: | ||
Igal täielikul lausel on kaks osa: |
Igal täielikul lausel on kaks osa: |
||
* alusosa ehk [[Alus (keeleteadus)|alus]] (subjekt), mis näitab, millest lauses kõneldakse |
|||
* ütlusosa ehk [[öeldis]] (predikaat), mis näitab, mida alusest öeldakse |
|||
Täislause on grammatiliselt kujundatud ja intonatsiooniliselt vormistatud. Täislause koosneb tüüpiliselt finiitverbist (verbi pöördelisest vormist) ja selle juurde kuuluvatest nominaalsetest liikmetest, mida tavaliselt on vähemalt üks, näiteks |
Täislause on grammatiliselt kujundatud ja intonatsiooniliselt vormistatud. Täislause koosneb tüüpiliselt finiitverbist (verbi pöördelisest vormist) ja selle juurde kuuluvatest nominaalsetest liikmetest, mida tavaliselt on vähemalt üks, näiteks |
||
'' |
* ''Vanaema ''(alus)'' koob ''(öeldis)'' õhtuti ''(määrus)'' sokke ''(sihitis)''.'' |
||
⚫ | |||
'' |
|||
⚫ | |||
[[Kategooria:Süntaks]] |
[[Kategooria:Süntaks]] |
Viimane redaktsioon: 19. mai 2013, kell 14:41
Tüüpiline lause on täislause, s.o ehituselt täielik lause, mis väljendab terviklikku mõtet. Täislause sobib paljudesse kontekstidesse ja on mõistetav ka kontekstist lahus. Igal täielikul lausel on kaks osa:
- alusosa ehk alus (subjekt), mis näitab, millest lauses kõneldakse
- ütlusosa ehk öeldis (predikaat), mis näitab, mida alusest öeldakse
Täislause on grammatiliselt kujundatud ja intonatsiooniliselt vormistatud. Täislause koosneb tüüpiliselt finiitverbist (verbi pöördelisest vormist) ja selle juurde kuuluvatest nominaalsetest liikmetest, mida tavaliselt on vähemalt üks, näiteks
- Vanaema (alus) koob (öeldis) õhtuti (määrus) sokke (sihitis).
- Väike (täiend) poiss (alus) ehitab (öeldis) klotsidest (määrus) maja (sihitis).