Elektriohutus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. aprill 2013, kell 20:06

Elektri kasutamine on seotud kahe riskiga: tulekahjud ning elektrilöögid. Seetõttu olemas ettevaatusabinõud, mis on suunatud elu ja tervise säilitamiseks. Elektriohutus on reguleeritud õigus- ja tehniliste dokumentidega. Elektriseadmeid teenindavale personalile on elektriohutuse alased põhiteadmised kohustuslikud.

Tulekahjud

Kuna elektriliinil on elektriline takistus, siis elektrivoolu läbimisel tekib soojus. Kui liini juhtmel on ebapiisav ristlõikepindala, siis liigvoolu puhul hakkab juhe liigselt soojendama. Eriti ohtlik on see pikajalise koormuse korral, sest temperatuur tõuseb üle isolatsioonile maksimaalselt lubatava temperatuuri ja juhe rikneb ning võib isegi süttida.

Ohu ennetamiseks kasutatakse sulavkaitsmeid või elektriaparaate nagu automaatkaitselülitid, mis on valitud juhtmele maksimaalselt lubatava elektrivoolu järgi video.

Elektrilöögid

Kuna pinged üle 48V võivad põhjustada inimest läbides eluohtlikku elektrivoolu, mis kujutab ohtu keha läbimisel südame rütmile, siis kohaldatakse mitmesuguseid kaitsemeetmeid.

Need on:

Madalpinge, vajadusel ka väikepinge
Elektriline isolatsioon, mida kontrollitakse
eraldustrafoga eraldatud elektrivõrgud
Puutekaitse
Maandamine
Isikukaitsevahendeid
Elektritöödeks sobivad töö- ja mõõteriistad.

Väikepinge

Väikepinge on pinge alla 48V, mida kasutatakse et vähendada elektrilöögi ohtu. Kõrgeimat turvalisust saavutatakse pingega 12V. Ettevõtlustel kasutatakse võrgud pingega 12 V ja 36 V, milleks kasutatakse trafod. Kõik seadmed pingega alla 48V viitakse III ohutusklassi (kõige madala riskiastmega oht).

Elektrivõrkude eraldamine

Pikk hargnenud elektrivõrk omistab suure mahutavusega ja madala faas-maandus takistusega. Sel juhul, isegi puudutus ühe faasi on väga ohtlik. Kui võrk jaguneb hulga väikeste võrkude sama pinge, vigastuste oht väheneb märgatavalt. Tavaliselt eraldamine võrguga ühendamise tehakse läbi eraldustrafod. Võrkude kaitseeraldamine on lubatud võrkudes kuni 1000 V. Võrkude eraldamine laieli kasutatakse haiglates.

Isolatsioon

Isolatsioon on dielektriline kiht, mis hõlmab pinna voolu elemendid või ehitamiseks mittejuhtivast materjalist, mille kaudu voolu osad on eraldatud teistest osadest elektriseadmeid.

Eristatakse järgmisi liike isolatsiooni:

tööisolatsioon - pingestatud osade elektripaigaldistes isolatsioon, mis annab oma tavapärasel ekspluateerimisel ja kaitse elektrilöögi eest
lisaisolatsioon - isolatsioon, mis lisandub tööisolatsiooni et kaitsta elektrolöögist isegi kui tööisolatsioon on rikkestatud
topeltisolatsioon - isolatsioon, mis kosneb tööisolatsioonist ning lisaisolatsioonist
tugevdatud - tööisolatsioon, mis oma mahaanilise tugevusest seesama, nagu topeltisolatsioon
- Isolatsioonitakistus peab ületma 0.8 MΩ.

Kaitsmine juhusliku kontaktist pingestatud osadega

Kokkupuute pingestatud osadega ohu vähendamiseks elektriseadmete vaja tagada ligipääsmatust. Seda saavutatakse pingestatud osi asukohamine kättesaamatutes kõrguses või ligipääsmatus kohas. Kaitsmiseks kohaldatakse tahke või 25-mm võrgusilma. Kaitsed ja katted kasutatakse elektriseadmetes kuni 1000V.

Pildid elektriohutusest

Sulavkaitsmete vahetamine
Kraanaohutus elektriliinide lähedal
Juhtmestik vannitoas
Esmaabi
Maandusüsteemid ning riskid
Metallosad kohadel, kus puudub maandus
Rikkevoolukaitse ja automaatkaitse
Kui kiire lülitavad välja kaitseapparaadid?

Viited

Abi elektrilöögi korral (vene keeles)

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[File:Measures to reduce the risk to humans of electric shock.jpg|300px|thumb|Maandamine on ettevaatusabinõue №1]]
+[[Pilt:Measures to reduce the risk to humans of electric shock.jpg|300px|pisi|Maandamine on ettevaatusabinõue №1]]
-[[Elekter|Elektri]] kasutamine on seotud kahe riskiga: [[Tulekahju|tulekahjud]] ning [[Elektrilöök|elektrilöögid]]. Seetõttu olemas ettevaatusabinõud, mis on suunatud [[elu]] ja [[Tervis|tervise]] säilitamiseks. Elektriohutus on reguleeritud õigus-ja tehniliste dokumentidega, spetsifikatsioonid ja tehniline baas. Elektriohutuse põhiteadmised on kohustuslik teeniva personali elektri-ja elektriseadmed.
+[[Elekter|Elektri]] kasutamine on seotud kahe riskiga: [[Tulekahju|tulekahjud]] ning [[Elektrilöök|elektrilöögid]]. Seetõttu olemas ettevaatusabinõud, mis on suunatud [[elu]] ja [[Tervis|tervise]] säilitamiseks. Elektriohutus on reguleeritud õigus- ja tehniliste dokumentidega. Elektriseadmeid teenindavale personalile on elektriohutuse alased põhiteadmised kohustuslikud.
 == Tulekahjud ==
-Kuna elektriliin esindab end [[Takisti|takistit]], siis voolu läbimise korral tekkeb soojusenergia. Kui liinis kasutatav juhtmestikus on ebapiisav soontepaksus, siis ülevoolu korral elektriliin hakkab märgatavalt soojendama. Eriti ohtlik see on pikkajalises koormuses, sest soojendamistemperatuur hakkab ületama isolatsiooni maksimaalset temperatuuri ning liin hakkab põletama.
+Kuna elektriliinil on [[elektritakistus|elektriline takistus]], siis elektrivoolu läbimisel tekib soojus. Kui liini juhtmel on ebapiisav ristlõikepindala, siis liigvoolu puhul hakkab juhe liigselt soojendama. Eriti ohtlik on see pikajalise koormuse korral, sest temperatuur tõuseb üle isolatsioonile maksimaalselt lubatava temperatuuri ja juhe rikneb ning võib isegi süttida.
-Selle ohu ennetamiseks kasutatakse [[Sulavkaitse|sulavkaitsmeid]] või [[Automaatkaitselüliti|automaatkaitselülitid]], mida valitatakse [http://www.youtube.com/watch?v=54C_FLSZaCY lühisvoolude] järgi.
+Ohu ennetamiseks kasutatakse [[Sulavkaitse|sulavkaitsmeid]] või [[elektriaparaat]]e nagu [[automaatkaitselüliti]]d, mis on valitud juhtmele maksimaalselt lubatava [[elektrivool]]u järgi [http://www.youtube.com/watch?v=54C_FLSZaCY video].
 == Elektrilöögid ==
-[[File:Touching.jpg|300px|thumb|Ohutusklassid ning kaitsmine]]
+[[Pilt:Touching.jpg|300px|pisi|Ohutusklassid ning kaitsmine]]
-Kuna [[Pinge (elekter)|pinge]], mis ületab 48V on tundlik inimeste jaoks ning kujutab endast ohtu keha läbimisega südame rütmile, siis kohaldatakse kaitsemeetmeid. Need on:
+Kuna [[Pinge (elekter)|pinge]]d üle 48V võivad põhjustada inimest läbides eluohtlikku elektrivoolu, mis kujutab ohtu keha läbimisel südame rütmile, siis kohaldatakse mitmesuguseid kaitsemeetmeid.
-*Madalapinge
+Need on:
-*Elektrivõrgude jagamine
+*[[Madalpinge]], vajadusel ka [[väikepinge]]
-*Isolatsioon
+*[[Elektriline isolatsioon]], mida kontrollitakse
-*Isolatsiooni ülevaatmine ning kontrollimine
+*[[eraldustrafo]]ga eraldatud elektrivõrgud
-*Kaitsmine elektripuutumisest
+*Puutekaitse
 *[[Maandamine]]
 *Isikukaitsevahendeid
+*Elektritöödeks sobivad töö- ja mõõteriistad.
-*Tööriistad isoleeritud käepidamiga
-*Elektrimõõtetööriistad suure takistusega
-=== Madalapinge ===
+=== Väikepinge ===
-Madalpinge on pinge alla 48V, mida kasutatakse et vähendada elektrilöögi ohtu. Kõrgeimat turvalisust saavutatakse pingega 12V. Ettevõtlustel kasutatakse võrgud pingega 12 V ja 36 V, milleks kasutatakse trafod. Kõik seadmed pingega alla 48V viitakse III ohutusklassi (kõige madala riskiastmega oht).
+Väikepinge on pinge alla 48V, mida kasutatakse et vähendada elektrilöögi ohtu. Kõrgeimat turvalisust saavutatakse pingega 12V. Ettevõtlustel kasutatakse võrgud pingega 12 V ja 36 V, milleks kasutatakse trafod. Kõik seadmed pingega alla 48V viitakse III ohutusklassi (kõige madala riskiastmega oht).
 === Elektrivõrkude eraldamine ===