Jäneda linnamägi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 3. september 2006, kell 15:32

Linnamägi paikneb muistsete Järva- , Harju- ja Virumaa ühinemis kohas Piibe maantee ääres. Looduslikult asub seljandikul Kalijärve idakaldal ja Jäneda jõe vahel. Linnust kasutati aktiivselt 10.- 12. saj.

Sadakond meetrit pikk kaheosaline, osaliselt valliga piiratud linnuseõu kitsenedes põhja suunas. Esimene lõunapoolne osa on kulmurkse kujuga. Lõunaosas kus oos jaguneg kaheks haruks on mõlema haru suunas on 2,5-3 m. kõrgune vall.Põhjapoolse valli kõrgus on 3-3,5 m. kõrge ja valli välisküljel on vallikraav, mille laius ulatub kuni 4,5 meetrini. Sealt on võetus ka materjal vallide ehitamiseks. Valli välisjalami ja kaitsekraavi vahel on 4-5 m. laiune vahe vöönd kus linnus külgneb oosi järskude nõlvadega.Seal puudub ka kaitsevall. Arvatavasti olid seal puust kaitse ehitised.

Teine suurem põhjapoolne osa on ebatasane . Kaitsevall on ainult põhjapoolses otsas, mis viitab võimalikule tornile. Selle välisjalamilt 6-7 m. kaugusel on kuni 2,5 m. sügavune vallikraav. Kõrgendikud asuvad ka linnuse lõuna osas, kus selle lõunakülje nurkades kõrgus oletatavasti koguni kaks kaitsetorni.

Linnuse põhjaküljel, pealinnusest eraldatuna on asunud eeslinnus.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}
-[[Linnamägi]] paikneb muistsete Järva- , Harju- ja Virumaa ühinemis kohas Piibe maantee ääres. Looduslikult asub seljandikul [[Kalijärv]]e ja [[Jäneda]] jõe vahel. Linnust kasutati aktiivselt 10.- 12. saj.
+[[Linnamägi]] paikneb muistsete Järva- , Harju- ja Virumaa ühinemis kohas Piibe maantee ääres. Looduslikult asub seljandikul [[Kalijärv]]e idakaldal ja [[Jäneda]] jõe vahel. Linnust kasutati aktiivselt 10.- 12. saj.
-Sadakond meetrit pikk, osaliselt valliga piiratud linnuseõu on kolmnurkse kujuga, kitsenedes põhja suunas. Välisküljel oleva vallikraavi laius ulatub kuni 4,5 meetrini. Põhjaosas asuv kõrgandik viitab võimalikule tornile. Kõrgendikud asuvad ka linnuse lõuna osas, kus selle lõunakülje nurkades kõrgus oletatavasti koguni kaks kaitsetorni.
+Sadakond meetrit pikk kaheosaline, osaliselt valliga piiratud linnuseõu kitsenedes põhja suunas. Esimene lõunapoolne osa on kulmurkse kujuga. Lõunaosas kus oos jaguneg kaheks haruks on mõlema haru suunas on 2,5-3 m. kõrgune vall.Põhjapoolse valli kõrgus on 3-3,5 m. kõrge ja valli välisküljel on  vallikraav, mille laius ulatub kuni 4,5 meetrini. Sealt on võetus ka materjal vallide ehitamiseks. Valli välisjalami ja kaitsekraavi vahel on 4-5 m. laiune vahe vöönd kus linnus külgneb oosi järskude nõlvadega.Seal puudub ka kaitsevall. Arvatavasti olid seal puust kaitse ehitised.
+Teine suurem põhjapoolne osa on ebatasane . Kaitsevall on ainult põhjapoolses otsas, mis  viitab võimalikule tornile. Selle välisjalamilt 6-7 m. kaugusel on kuni 2,5 m. sügavune vallikraav. Kõrgendikud asuvad ka linnuse lõuna osas, kus selle lõunakülje nurkades kõrgus oletatavasti koguni kaks kaitsetorni.
 Linnuse põhjaküljel, pealinnusest eraldatuna on asunud eeslinnus.