Olekuvõrrand: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 26 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
23. rida: 23. rida:


[[Kategooria:Termodünaamika]]
[[Kategooria:Termodünaamika]]

[[ar:معادلة الحالة]]
[[id:Persamaan keadaan]]
[[ca:Equació d'estat]]
[[cs:Stavová rovnice]]
[[de:Zustandsgleichung]]
[[en:Equation of state]]
[[es:Ecuación de estado]]
[[eo:Ekvacio de stato]]
[[fa:معادله حالت]]
[[fr:Équation d'état]]
[[hi:अवस्था समीकरण]]
[[it:Equazione di stato]]
[[he:משוואת מצב]]
[[nl:Toestandsvergelijkingen]]
[[ja:状態方程式 (化学)]]
[[no:Tilstandsligning]]
[[nn:Tilstandslikninga]]
[[pl:Równanie stanu (termodynamika)]]
[[pt:Equação de estado]]
[[ru:Уравнение состояния]]
[[sk:Stavová rovnica]]
[[sl:Enačba stanja]]
[[sv:Tillståndsekvation]]
[[tr:Hal denklemi]]
[[uk:Рівняння стану]]
[[zh:状态方程]]

Redaktsioon: 13. märts 2013, kell 07:01

Olekuvõrrandiks termodünaamikas nimetatakse seost aine absoluutse temperatuuri (T), rõhu (p) ja ruumala (V) vahel.

Näiteid

kus on gaasi hulk (moolides) ja R on universaalne gaasikonstant (=8,3145 J/mol/K).

a ja b on konkreetset reaalset gaasi iseloomustavad parameetrid (b võtab arvesse molekulide lõplikku ruumala, a arvestab molekulidevahelist tõmbumist).

Termodünaamika on rakendatav ka kiirgusele. Tasakaalulist ehk soojuskiirgust võib iseloomustada temperatuuriga, milleks on kiirgusega termilises tasakaalus oleva keha temperatuur. Soojuskiirguse rõhk aine pinnale on võrdeline kiirguse energiatihedusega, mis (vastavalt Stefani-Boltzmanni seadusele) on omakorda võrdeline absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Soojuskiirguse omadused ei sõltu tema ruumalast, seega tema olekuvõrrand on

kus , kus kB on Boltzmanni konstant, on Plancki konstant ja c on valguse kiirus vaakumis.