Jahu

Jahu ja piim

Jahu on teravilja jahvatamisel saadud toiduaine, mida kasutatakse pudru valmistamisel, kastmete paksendamiseks, eelkõige aga pagaritoodete (leib, sai) ja pasta tegemiseks.

Jahu võib teha tegelikult igasugusest teraviljast. Eestis on tuntuimad nisujahu, rukkijahu, kaerajahu, odrajahu, maisijahu ja riisijahu. Kaubanduses on saadaval ka hernejahu, kartulijahu ning tatrajahu. Jahu jahvatatakse veskis.

Jahu jaguneb eri sortidesse olenevalt kasutatud vilja kvaliteedist, jahvatuse jämedusest ja lähtuvalt sellest, kui palju jäi jahu sekka viljatera pealmisi kihte.

Jahu rühmitatakse jahvatusastme järgi:

• Täisterajahu – jämeda jahvatusega jahu, millesse on jäetud täies ulatuses kliid ja peaaegu kogu iduosa. See on tumedama värvusega ja halvemate küpsetusomadustega, kuid tervislikum.
• Lihtjahu – jahu, millest on kliid ning iduosad osaliselt välja sõelutud.
• Kroovjahu – jahu, mis sisaldab umbes 15% ulatuses kliisid ja iduosakesi
• Püülijahu ehk nisu-tuumjahu – on peen jahvatis, milles on viljakesti ja iduosakesi vaid paar-kolm protsenti. Püülijahu on hele ja toitainerikas, kuid bioloogiliselt väärtuselt teistest vaesem nii mikrotoitainete kui kiudainete poolest.

Jahu küpsetusomadusi väljendatakse vastavate jahu tuhasust väljendavate numbritega (mida väiksem number, seda heledam, kuid väiksema vitamiini- ja kiudainesisaldusega jahu).

Vaata ka

• kleepvalk