Robert Walser: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kat
Valdek (arutelu | kaastöö)
täiendasin elulugu ja loomingut Mati Sirkli järelsõna abil
4. rida: 4. rida:


== Elulugu ==
== Elulugu ==
Robert Walser oli pärit paljulapselisest perest, vanemate majandusliku olukorra tõttu pidi 14. aastaselt kooli pooleli jätma ja ametnikuna tööle asuma. Püüdis edutult näitlejaks saada, seejärel töötas muuhulgas teenri, ametniku, assistendi ja raamatukoguhoidjana, hiljem vabakutselise kirjanikuna. Elas vaeselt ja tagasihoidlikult. 1929. aastal läks Waldau vaimuhaiglasse, kuid jätkas kirjutamist. Hiljem viidi ta üle Herisau vaimuhaiglasse, kus ta enam ei kirjutanud. Suri 25. detsembril öisel jalutuskäigul.
Robert Walser sündis Bieli linnas Berni kantonis Šveitsis<ref name="Sirkel_194"/>. Isa oli edutu väikekaupmees, ülitundlik ema suri meelehaigena, pere seitsmest lapsest sooritas üks vend enesetapu, teine suri Bernis Waldau vaimuhaiglas, kus hiljem oli neli aastat ka Robert<ref name="Sirkel_195"/>. 14- aastaselt pidi ta kooli pooleli jätma ja pangaametnikuna tööle hakkama. Püüdis edutult näitlejaks saada, töötas muuhulgas teenri, ametniku, assistendi ja raamatukoguhoidjana. Avastanud endas kirjanikuande, üritas hakkama saada vabakutselise kirjanikuna ja oli selle nimel nõus väga spartalike elutingimustega<ref name="Sirkel_195"/>.
1905-1913 elas Berliinis<ref name="NY"/>, kus teda toetas maalikunstnikust vend Karl<ref name="Sirkel_196"/>. 1905. aastal õppis teenrite koolis ja töötas mõned kuud teenrina Ülem-Sileesias krahv Konrad von Hochbergi Dambrau lossis<ref name="Sirkel_196"/>. Berliinis leidis [[Christian Morgenstern]]i toetusel metseeni, kirjastaja [[Bruno Cassieri]]<ref name="Sirkel_196"/> ja kirjutas kolm romaani: "Õeksed-vennaksed Tannerid", "Abiline" ja "Jakob von Gunten".
Berliinist naasnuna elas pikemat aega kodulinnas Bielis, seejärel Bernis. Oli loominguliselt aktiivne, kuid ei saavutanud laialdasemat tunnustust ning materiaalne häda muutis ta inimpelglikuks, ta üritas enesetappu ja hakkas kuulma hääli, mistõttu paigutati neljaks aastaks Waldau ja hiljem kahekümne kolmeks aastaks Herisau vaimuhaiglasse, kus ta lõpetas ka kirjutamise. Väidetavalt lubati tal sealt lahkuda, kuid ta eelistas jääda. Käis ümbruskonnal pikkadel jalutuskäikudel, saatjaks eestkostja Carl Seelig, kes pani kirja neil rännakuil toimunud vestluste sisu<ref name="Sirkel_199"/>.


== Looming ==
Esimene raamat, [["Fritz Kocheri kirjutised"]] ilmus 1904. aastal "Inseli" kirjastusel, ent ei leidnud ostjaid <ref name="Sirkel_196"/>.
Berliinis elades kirjutas kolm romaani:<ref name="Sirkel_194"/>
* "Õeksed-vennaksed Tannerid" (1906)
* "Abiline" (1907)
* "Jakob von Gunten" (1909)

Lisaks on teada, et vähemalt ühe romaani hävitas ta ise ja kaks on kaotsi läinud. Enne kirjutamise lõpetamist arendas välja niinimetatud pliiatsimeetodi, kirjutades üliväikeste millimeetriste tähtedega. Seda kirja peeti kaua loetamatuks, kuni avastati võti ja 20 aastaga dešifreeriti üle 500 lehekülje teksti<ref name="Sirkel_199"/>, sealhulgas romaan "Röövel, mis ilmus 1972<ref name="Sirkel_194"/>.



== Teosed eesti keeles ==
== Teosed eesti keeles ==
13. rida: 26. rida:
* [http://wwx.postimees.ee/240508/esileht/ak/332737.php Kirjanduse tipp.] Postimees, 24. mai 2008
* [http://wwx.postimees.ee/240508/esileht/ak/332737.php Kirjanduse tipp.] Postimees, 24. mai 2008
* [http://sehkendaja.wordpress.com/2008/11/07/39-robert-walser-jakob-von-gunten/ 39. Robert Walser “Jakob von Gunten”] Sehkendaja blogi, 7. november 2008
* [http://sehkendaja.wordpress.com/2008/11/07/39-robert-walser-jakob-von-gunten/ 39. Robert Walser “Jakob von Gunten”] Sehkendaja blogi, 7. november 2008

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="Sirkel_194">Robert Walser, ''Jakob von Gunten. Jalutuskäik. Kleist Thunis'' (Kirjastus Tänapäev, 2008), lk 194 (Mati Sirkel, järelsõna).</ref>
<ref name="Sirkel_195">Robert Walser, ''Jakob von Gunten. Jalutuskäik. Kleist Thunis'' (Kirjastus Tänapäev, 2008), lk 195 (Mati Sirkel, järelsõna).</ref>
<ref name="Sirkel_196">Robert Walser, ''Jakob von Gunten. Jalutuskäik. Kleist Thunis'' (Kirjastus Tänapäev, 2008), lk 196 (Mati Sirkel, järelsõna).</ref>
<ref name="Sirkel_199">Robert Walser, ''Jakob von Gunten. Jalutuskäik. Kleist Thunis'' (Kirjastus Tänapäev, 2008), lk 199 (Mati Sirkel, järelsõna).</ref>
<ref name="NY">[http://www.nybooks.com/books/authors/robert-walser/ Berlin Stories]</ref>

}}


{{JÄRJESTA:Walser, Robert}}
{{JÄRJESTA:Walser, Robert}}

Redaktsioon: 4. märts 2013, kell 00:33

Robert Walser 1890ndatel

Robert Walser (15. aprill 187825. detsember 1956) oli šveitsi kirjanik, keda peetakse kirjandusliku modernismi tippautoriks.

Elulugu

Robert Walser sündis Bieli linnas Berni kantonis Šveitsis[1]. Isa oli edutu väikekaupmees, ülitundlik ema suri meelehaigena, pere seitsmest lapsest sooritas üks vend enesetapu, teine suri Bernis Waldau vaimuhaiglas, kus hiljem oli neli aastat ka Robert[2]. 14- aastaselt pidi ta kooli pooleli jätma ja pangaametnikuna tööle hakkama. Püüdis edutult näitlejaks saada, töötas muuhulgas teenri, ametniku, assistendi ja raamatukoguhoidjana. Avastanud endas kirjanikuande, üritas hakkama saada vabakutselise kirjanikuna ja oli selle nimel nõus väga spartalike elutingimustega[2]. 1905-1913 elas Berliinis[3], kus teda toetas maalikunstnikust vend Karl[4]. 1905. aastal õppis teenrite koolis ja töötas mõned kuud teenrina Ülem-Sileesias krahv Konrad von Hochbergi Dambrau lossis[4]. Berliinis leidis Christian Morgensterni toetusel metseeni, kirjastaja Bruno Cassieri[4] ja kirjutas kolm romaani: "Õeksed-vennaksed Tannerid", "Abiline" ja "Jakob von Gunten". Berliinist naasnuna elas pikemat aega kodulinnas Bielis, seejärel Bernis. Oli loominguliselt aktiivne, kuid ei saavutanud laialdasemat tunnustust ning materiaalne häda muutis ta inimpelglikuks, ta üritas enesetappu ja hakkas kuulma hääli, mistõttu paigutati neljaks aastaks Waldau ja hiljem kahekümne kolmeks aastaks Herisau vaimuhaiglasse, kus ta lõpetas ka kirjutamise. Väidetavalt lubati tal sealt lahkuda, kuid ta eelistas jääda. Käis ümbruskonnal pikkadel jalutuskäikudel, saatjaks eestkostja Carl Seelig, kes pani kirja neil rännakuil toimunud vestluste sisu[5].


Looming

Esimene raamat, "Fritz Kocheri kirjutised" ilmus 1904. aastal "Inseli" kirjastusel, ent ei leidnud ostjaid [4]. Berliinis elades kirjutas kolm romaani:[1]

  • "Õeksed-vennaksed Tannerid" (1906)
  • "Abiline" (1907)
  • "Jakob von Gunten" (1909)

Lisaks on teada, et vähemalt ühe romaani hävitas ta ise ja kaks on kaotsi läinud. Enne kirjutamise lõpetamist arendas välja niinimetatud pliiatsimeetodi, kirjutades üliväikeste millimeetriste tähtedega. Seda kirja peeti kaua loetamatuks, kuni avastati võti ja 20 aastaga dešifreeriti üle 500 lehekülje teksti[5], sealhulgas romaan "Röövel, mis ilmus 1972[1].


Teosed eesti keeles

Välislingid

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Robert Walser, Jakob von Gunten. Jalutuskäik. Kleist Thunis (Kirjastus Tänapäev, 2008), lk 194 (Mati Sirkel, järelsõna).
  2. 2,0 2,1 Robert Walser, Jakob von Gunten. Jalutuskäik. Kleist Thunis (Kirjastus Tänapäev, 2008), lk 195 (Mati Sirkel, järelsõna).
  3. Berlin Stories
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Robert Walser, Jakob von Gunten. Jalutuskäik. Kleist Thunis (Kirjastus Tänapäev, 2008), lk 196 (Mati Sirkel, järelsõna).
  5. 5,0 5,1 Robert Walser, Jakob von Gunten. Jalutuskäik. Kleist Thunis (Kirjastus Tänapäev, 2008), lk 199 (Mati Sirkel, järelsõna).