Optiline sihik

Teleskoopsihik on optiline vahend üle pika vahemaa nägemiseks, enamasti märgib see teleskoopi, mis on kinnitatud täpsusrelvale. Teleskoopsihiku suur nägemisulatus on saavutatud mitmete läätsedega. Pildi kvaliteet sõltub aga ka läätsede kvaliteedist ja kattest. Lisaks teleskoopsihikule on kasutuses ka kirp ehk raudsihik, lasersihik ja peegelsihik.

Kirjeldamine

Teleskoopsihikuid eristatakse nende suurenduse ja läätse läbimõõdu järgi. Suurema läbimõõduga lääts tähendab enamasti aga ka suuremat suurendust. Kui teleskoopsihikul on näiteks kirjelduseks 10x50 tähendab see, et sihik annab 10 kordse suurenduse 50 mm-se läätsega, ehk siis sihiku kirjeldus antakse korrutisega, kus esimene liige näitab suurendust ja teine näitab läätse läbimõõtu millimeetrites. Samas vahel kohtab kirjelduses ka vahemike. See viitab muudetavale suurendusele ning sellisel juhul on kirjelduses antud minimaalne ja maksimaalne suurendus ning läätse läbimõõt.

Parandid

Kuna teleskoopsihik võimaldab lasketäpsuse üle pika vahemaa, peab kasutamisel arvestama ka kuuli kõrvalekaldega trajektoorist. Seda võivad põhjustada nii õhu liikumine kui ka gravitatsioon. Näiteks, kui sihtmärk on laskurist 800 m kaugusel, laskub kuul selle aja jooksul 4,1 m. See on aga juba küllaltki suur langus, et laskur ei saaks ilma sihtimise paranduseta vastasele pihta. Et selliseid faktoreid kompenseerida, on teleskoopsihiku läätsele joonistatud kaugus ja tuulejooned, vastavalt siis vertikaalselt ja horisontaalselt. Esimeste järgi saab määrata sõltuvalt sihtmärgi kaugusest, kui palju kõrgemale tuleks sihtida. Tuulejoonte korral tuleb tuule kiirus küll ise mõõta, kuid seda teades annavad sarnase info kaugusjoontega.

Välislingid

• MILS and MOA
• Practical Long-range Rifle Shooting
• E.Arthur Brown Company