Veri

Vere äigepreparaat

Veri on organismis transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev tsirkuleeriv sidekude. Veri koosneb õrnkollakast vereplasmast ja selles olevatest vere vormelementidest: punastest verelibledest (erütrotsüütidest), valgetest verelibledest (leukotsüütidest) ja vereliistakutest (trombotsüütidest). Täiskasvanutel moodustab veri umbes 6-8% kehamassist. Seega on täiskasvanute vere maht 4-6 l.

Vere koostisosad

Vereplasma

Vereplasma on õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. Tervel täiskasvanul mehel on plasma osa vere mahust keskmiselt 55%. 1 liiter inimese vereplasmat sisaldab 900-910 g vett, 65-80 g valku ja 20 g väikemolekulaarseid substantse.

Vere vormelemendid

• Punased verelibled ehk erütrotsüüdid moodustavad suurema osa vere umbes 44%-lisest rakulisest koostisest. Ühes mikroliitris veres on mehel keskmiselt 5.1, naisel 4.6 miljonit punast verelible. Punase verelible põhmassi moodustab vee kõrval hemoglobiin, mille funktsiooniks on gaasitransport. Inimese punased verelibled on lamedad, ümarikud, keskelt nõgusad tuumata kettad, mille suurim paksus (serval) on 2 μm.

• Valgeid vereliblesid ehk leukotsüüte on terve inimese ühes mikroliitris veres 4000-10 000. Valged verelibled on tuumaga, hemoglobiini mittesisaldavad rakud. Valged verelibled on osa inimese immuunsüsteemist, nad hävitavad ja eemaldavad vigaseid või surnud rakke ning teevad kahjutuks haigusetekitajaid. Kui ühes mikroliitris on rohkem kui 10 000 valget vereliblet, nimetatakse seda leukotsütoosiks, vähem kui 4000 - leukopeeniaks. Leukotsütoosi esineb peamiselt põletikuliste haiguste puhul.

• Vereliistakuid ehk trombotsüüte on tervel täiskasvanud inimesel ühes mikroliitris veres 150 000-350 000. Vereliistakud on lamedad, ebakorrapäraselt ümarikud, tuumata rakud, mis osalevad vere hüübimises ehk hemostaasis.

Vere funktsioonid

Transpordifunktsioon

Esmajoones on veri transportiv keskkond.

• Veri transpordib hapnikku kopsudest hingatavatele kudedele ja süsihappegaasi nendest kopsudesse.
• Veri toimetab toitaineid nende imendumise või ladestumise kohtadest sinna, kus nad ära tarvitatakse. Sealt toob veri metaboliite erituselunditesse või nende edasise ära kasutamise paikadesse.
• Veri on kehaomaste toimeainete transportijaks, võtab nad nende moodustumis- ja salvestuskohtadest kaasa ja toimetab nende spetsiifilise toimimise kohtadesse.
• Tänu vee, vere peamise koostisosa suurele soojusmahtuvusele jaotab veri ainevahetuses tekkinud soojust ning annab selle hingamiselundite ja keha välispinna kaudu ära ümbrusele.

Miljööfunktsioon

Vere ringlemisel kehas kontrollivad teatud elundid pidevalt tema koostist ning füüsikalisi omadusi ja korrigeerivad neid vajaduse korral nii, et säiliks homöostaasi seisund, s.t. lahustunud ainete kontsentratsiooni, temperatuuri ja pH ulatuslik konstantsus. Selline kehasisese miljöö konstantsus on kõikide rakkude normaalse funktsiooni üheks põhiliseks eelduseks.

Kaitsefunktsioon

Organismi võime sissetunginud võõrkehi ja haigusetekitajaid kahjutuks muuta on eelkõige seotud valgete verelibledega.

Vaata ka

• Vere hüübimine
• Veregrupid

Pildimaterjal

• 
  Vererakud elektronmikroskoobis

Kasutatud kirjandus

• Schmidt RF, Thews G. Inimese füsioloogia. Tartu Ülikooli Füsioloogia Instituut 1997. Lk 422–438.