Seljamägi: erinevus redaktsioonide vahel
| 6. rida: | 6. rida: | ||
Seljamäe [[hoiuala]] (199 ha) on arvatud hoiualade võrgustiku [[Natura 2000]] alade hulka. |
Seljamäe [[hoiuala]] (199 ha) on arvatud hoiualade võrgustiku [[Natura 2000]] alade hulka. |
||
Kaitstatavad elupaigatüübid on: |
Kaitstatavad elupaigatüübid on: |
||
*huumustoitelised järved ja järvikud, |
*huumustoitelised järved ([[Edru Kaanjärv]]) ja järvikud, |
||
*aas-rebasesaba ja |
*aas-rebasesaba ja |
||
*ürtpunanupuga niidud, |
*ürtpunanupuga niidud, |
||
Redaktsioon: 4. november 2012, kell 19:01
Seljamägi on enam kui 10 km pikkune vallseljak Lääne-Virumaal Rakke vallas.
Seljamägi algab Piibest 3 km loode pool, lookleb algul ida suunas ja pöördub Edru lähedal kagusse. Seljaku kõrgus on ümbritsevast maapinnast keskmiselt 8 m, kuid kohati ulatub 16 meetrini. Piibe-poolne osa koosneb murenenud paekruusamunakaist, Vägeva-poolne osa peamiselt liivast.[1]
Loodus
Seljamäe hoiuala (199 ha) on arvatud hoiualade võrgustiku Natura 2000 alade hulka. Kaitstatavad elupaigatüübid on:
- huumustoitelised järved (Edru Kaanjärv) ja järvikud,
- aas-rebasesaba ja
- ürtpunanupuga niidud,
- vanad loodusmetsad,
- vanad laialehelised metsad,
- rohunditerikkad kuusikud,
- okasmetasad oosidel ja moreenkuhjalistel,
- soostuvad ja soo-lehtmetsad.
Seljamäel on matkarada, mis on märgistatud suunaviitadega.
Muistendid
Rahvajutt pajatab,et Seljamägi tekkinud Kalevipoja rüpest mahapudenenud liivast. Katkise Seljamäe kohal jahvatanud muiste väike vesiveski Piibe hurtadele jahu. Ussimäel talvituvat tuhanded rästikud. Rookulla august kaevatud välja rootslaste kullatagavara.
Vaata ka
Viited
- ↑ www.eestigiid.ee/?CatID=281&ItemID=1602