Seljamägi

Allikas: Vikipeedia

Seljamägi on enam kui 10 km pikkune vallseljak (ehk oos) Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas.

Seljamägi algab Piibest 3 km loode pool, lookleb algul ida suunas ja pöördub Edru lähedal kagusse. Seljaku kõrgus on ümbritsevast maapinnast keskmiselt 8 m, kuid kohati ulatub 16 meetrini. Piibe-poolne osa koosneb murenenud paekruusamunakaist, Vägeva-poolne osa peamiselt liivast.[1]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Seljamäe hoiuala (199 ha) on arvatud hoiualade võrgustiku Natura 2000 alade hulka.

Kaitstavad elupaigatüübid on järgmised:

Seljamäel on matkarada, mis on märgistatud suunaviitadega.

Muistendid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Seljamäe harjapidi on kulgenud juba muinasajal Sellist Piipe suunduv ratsarada, mis ühendas Vaigat (ehk Vaiamaad) Järvamaaga.
  • Rahvajutt pajatab,et Seljamägi tekkinud Kalevipoja rüpest mahapudenenud liivast.[2].
  • Katkise Seljamäe kohal jahvatanud muiste väike vesiveski Piibe hurtadele jahu.
  • Ussimäel talvituvat tuhanded rästikud. Rookulla august kaevatud välja rootslaste kullatagavara.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. www.eestigiid.ee/?CatID=281&ItemID=1602
  2. www.folklore.ee/rehepapp/tekst.php?perpage=1500&page=2