Nyköpingi loss

Nyköpingi loss (rootsi Nyköpingshus) on Birger Jarli ajal rajatud linnus Rootsis Nyköpingis, mis hiljem renessansslossiks ümber ehitati. Praegu on loss osaliselt varemeis. Nyköpingi loss on kõige paremini tuntud 1317. aastal toimunud õudsa Nyköpingi pidusöögi poolest.

Ajalugu

12. sajandi lõpul rajati siia linnus ning keskajal oli see Birger Jarli omanduses. Rootsi kuningas Albrechti ajal oli loss läänistatud saksa rüütel Raven van Barnekow'le ning hiljem Bo Jonsson Gripile. Järgmised suured ehitustööd viidi läbi hiliskeskajal, mil Gustav Vasa tugevdas lossi kindlustusi ning lasi ehitada ümmarguse suurtükitorni, mis on siiani alles.

16. sajandil lasi Södermanlandi hertsog Karl (hilisem Karl IX) ehitada kindluse renessansslossiks, kuid 1665. aastal põles valminud loss koos ümbritseva linnaga maha. On teada, et lossi kive kasutati Stockholmi kuningalossi ehitamisel. Kuna mõned lossiosad olid elamiskõlblikud, kasutati 1760. aastani lossi maaresidentsina.

20. sajandil mõned osad taastati ning Kuningatornis (Kungstornet) ja Vanas Residentsis (Gamla residenset) asub Sörmlandi muuseum, mis annab ülevaate Södermalandi maakonnast. Kuninganna Veinikeldris (Drottningkällaren) ja banketisaalis asub restoran.

Lossis aset leidnud ajaloolisi sündmuseid

• Nyköpingi pidusöök (11. detsember 1317) - jõulupidu, mille käigus vangistati hertsog Erik ja hertsog Valdemar, kes olid Rootsi kuninga Birgeri vennad.
• Nyköpingi rahu allkirjastamine (20. september 1396) - Skandinaavia keskaja üks olulisimaid sündmusi.
• Svante Sture noorema ja Märta Eriksdotter Lejonhufvudi pulmad (3. märts 1538).
• Henrik Karlsson Horni ja Anna Jönsdotter Snakenborgi pumad (28. jaanuar 1602)