Let L-410: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
P Fail Let_L-410UVP-E6_Turbolet_.jpg on eemaldatud, sest kasutaja Fastily kustutas selle Commonsist. Põhjus: No permission since 2 June 2012.
Thijs!bot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2) (Robot: lisatud uk:Л-410
114. rida: 114. rida:
[[sl:L-410]]
[[sl:L-410]]
[[sv:Let L-410]]
[[sv:Let L-410]]
[[uk:Л-410]]
[[zh:Let L-410]]
[[zh:Let L-410]]

Redaktsioon: 31. juuli 2012, kell 03:44

Let L-410 Turbolet
Tüüp lühimaa-reisilennuk
Tootja Let Kunovice
Riik Tšehhi
Tootmisaastad 1969 – tänaseni
Toodanguarv 1138


Let L-410 Turbolet on kahe turbopropellermootoriga lühimaa (regionaal) reisi- ja kaubalennuk, mida ehitatakse Tšehhis Let Kunovice lennukitehases. L-410 esmalend toimus 1969. aastal, kõiki lennukivariante on kokku ehitatud üle 1100.

Ajalugu

Let L-410 arendus kasvas välja Nõukogude Liidu vajadusest asendada AN-2 modernsema lennukiga. An-2-le järglase leidmise konkursis võistles Berijevi (Be-30) ja Antonovi (An-28) konstrueerimisbüroo kõrval ka LET Kunovice lennukiehitusettevõte. Projekteerimine algas aastal 1966 ning kolme prototüüpi XL-410 hakati ehitama juba 1. aprillil 1967.

Prototüübid

001

Prototüübi 45-minutiline esmalend, seerianumbriga 001, toimus 16. aprillil 1969 Kunovices pilootide Vladimír Vlk ja František Svinka käe all. Järgnevatel päevadel katsetati XL-410 üldiseid lennuomadusi. 29. aprillil esitleti lennukit valitud külalistele. Esialgsed katselennud lõppesid 19. maiks 1969 ning 001-le omistati lennukõlbikkuse sertifikaat, mis võimaldas L-410-et juuni alguses esitleda Pariisi lennundusnäitusel. Näituse tarbeks värviti lennuk üle uude kujundusse, mis põhines nina juurest tõusval ja piki keret sabani mineval joonel, mida tänase päevani kannab valdav osa Turbolette.

Pärast näitust jätkus lennuki demonstreerimine potentsiaalsetele ostjatele: septembri alguses esitlus Poola delegatsioonile, 18. septembril Czechoslovak Airlines'ile, 21. oktoobril Interflugile, novembris ringreis Nõukogude Liidus. Samuti jätkus lennuomaduste uurimine, seadistamine ja puudujääkide kõrvaldamine. Valdavalt oli probleeme liigse vibratsiooniga: näiteks 14. augusti 1970 lennul, mille eesmärk oli 500 km/h saavutamine, rebenes vibratsiooni tõttu kiilu ülemine pool. Neist probleemidest vabaneti alles prototüübi 003 konstruktsiooni täiustamisega ja uue, 1970. aastal ehitatud neljanda prototüübi moderniseerimisega.

Kuna lennuki 001 konstruktsiooni ei täiendatud tagantjärgi uuemates lennukites tehtud muudatustega, vananes see 1970ndate keskpaigaks moraalselt. 001 maandus viimast korda 13. novembril 1974, olles sooritanud 1648 lendu kogukestvusega 927 tundi ja 20 minutit.

002

Prototüüp 002 ehitati vaid maapealsete koormuskatsete jaoks, mille käigus lennuk lõhuti koormustaluvuse eesmärgil.

003

Esmalend 9. novembril 1969. Esitleti 001-ga lennukatsetustel ja -demonstratsioonidel. Uuriti lennuki juhtavust ja omadusi maandumistel ja õhkutõusudel, sobivust murukattega lennuradadele, vibratsiooni, müra, elektrisüsteeme, mootorite temperatuure. 003 oli kolmest lendavast prototüübist (001, 003, 004) esimene, millele paigaldati jäätõrjesüsteem ning 1972. aasta jaanuaris ka kodumaised Walter M601A mootorid, mida seni olid ajutiselt asendanud Kanada päritolu Pratt & Whitney PT6A-27 mootorid. Lennuk Kanti maha 1970ndate esimesel poolel.

004

Esmalend 14. aprillil 1970. Konstruktsioonis on arvukalt uuendusi võrreldes 001-ga, muuhulgas uus ja rohkem veerestabiilsust tagav telik ja parema mootorimüra summutusega salongi. Prototüüp 004 oli eriti oluline uue autopiloodi loomise seisukohast: 1974. aasta maist augusti alguseni lendas 004 Bendix M-4C autopiloodi ning lennuparameetrite mõõteseadmetega. Kogutud andmete põhjal konstrueeriti kodumaine AP-410 autopiloot, mis lisati hilisema variandi L-410 FG varustusse. 004 viimane maandumine oli 24. septembril 1978, pärast 1852 õhkutõusu ja maandumist ning õhus veedetud 1117 tundi ja 52 minutit.


Variandid

L-410 FG, UVP-l põhinev muudetud ninaga kaardistamis(topograafia)lennuk. Ebahariliku ninaosa tõttu ei ole esitelik sissetõmmatav.
XL-410
Prototüüp.
L-410 A
Esimene sari, Pratt & Whitney PT6A-27 mootoritega.
L-410 AB
Neljalabaliste Hartzelli propelleritega katselennuk.
L-410 AF
Ungari lennuväe jaoks ehitatud klaasitud ninaga kaardistamislennuk.
L-410 AS
N. Liidu avioonikaga katselennuk.
L-410 M
Teine sari, Walter M601A mootoritega.
L-410 MA
Walter M601B mootoritega arendus. Tuntud ka kui L-410 MU.
L-410 UVP
Kolmas sari, põhjalikult täiustatud variant suurema tiivaulatusega ja muudetud kiiluga.
L-410 UVP-S
ülespoole avaneva reisijatesalongi uksega.
L-410 UVP-E
Walter M601E mootorite, viielabaliste propellerite ning tiivaotstes paiknevate lisakütusepaakidega.
L-410 FG
UVP-l põhinev klaasitud ninaga kaardistamislennuk.
L-410 T
UVP-l põhinev transportlennuk, suurema (1,25 m × 1,46 m) uksega.
L-420
Walter M601F mootorite ja muude täiendustega UVP-E arendus.

Spetsifikatsioonid (L-410 UVP-E)

Lennutehnilised andmed

  • Meeskond: 2
  • Mahutavus: 19 reisijat või 1615 kg lasti
  • Pikkus: 14,42 m
  • Tiivaulatus: 19,48 m
  • Kõrgus: 5,83 m
  • Tiivapindala: 34,86 m²
  • Tühimass: 3985 kg
  • Maksimaalne stardimass: 6400 kg
  • Jõuallikad: kaks Walter M601E turbopropellermootorit, mõlemad 559 kW (750 hj)

Jõudlus

  • Maksimaalne kiirus: 380 km/h (205 sõlme) 4200 m (13 800 ft) kõrgusel
  • Reisikiirus: 365 km/h (197 sõlme)
  • Lennuulatus: 1380 km (744 nm) (maksimaalse kütusevaruga)
  • Lennulagi: 6320 m (20 725 ft)
  • Tõusukiirus: 7,4 m/s (1,455 ft/min)

Välislingid