Tšuvašid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P r2.7.1) (Robot: lisatud pt:Chuvaches (povo) |
||
| 61. rida: | 61. rida: | ||
[[nn:Tsjuvasjar]] |
[[nn:Tsjuvasjar]] |
||
[[pl:Czuwasze]] |
[[pl:Czuwasze]] |
||
[[pt:Chuvaches (povo)]] |
|||
[[ro:Ciuvași]] |
[[ro:Ciuvași]] |
||
[[ru:Чуваши]] |
[[ru:Чуваши]] |
||
Redaktsioon: 11. juuli 2012, kell 15:11
Mall:Rahvanimed Tšuvašid (endanimetus Чӑваш) on turgi rahvas Euroopas Volga keskjooksul. Nad räägivad tšuvaši keelt.
Peamisteks tšuvaššide asualadeks on Tšuvaššia, Tatarstan ja Baškortostan. 1989. aastal oli tšuvašše Venemaal 1 773 645. Neist vaid 906 922 elas Tšuvaššias. [1]2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1 435 872 tšuvašši.
Tšuvašid jagunevad kolme etnograafilise rühma vahel:
- mäetšuvašid (вирьял, тури; Tšuvaši Vabariigi põhja- ja kirdeosas);
- niidutšuvašid (анат енчи; Tšuvaši Vabariigi kesk- ja edelaosa) ning
- orutšuvašid (анатри; Tšuvaši Vabariigi lõunaosa ning väljaspool Tšuvaššiat).
Materiaalne kultuur
Materiaalses kultuuris ja eriti ornamentikas on tšuvaššidel palju ühisjooni soome-ugri rahvastega, arvataksegi, et tšuvašid on turgi keelele üle läinud soome-ugrilased.
Üldiselt peetakse tšuvašše koos bulgaarlastega bulgaaride järeltulijaiks.