Kabaree: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 24. juuni 2012, kell 18:28

See artikkel räägib meelelahutusasutusest; muusikali kohta vaata artiklit Kabaree (muusikal)

Kabaree on meelelahutusvorm, mis kujunes välja 19. sajandi lõpu Pariisis.

Esimene kabaree oli 1881 avatud "Le Chat Noir" ("Must kass"), mille peremees oli Rodolphe Salis. Koht oli populaarne, loomeinimesed ja boheemlased käisid seal tihti koos ning veetsid lõbusalt aega. Programm algses kabarees puudus, selle eest hoolitsesid külastajad ise: poeedid lugesid ette oma värskeid töid, muusikud laulsid ja esitasid klaveripalasid (Erik Satie alustas oma karjääri kabareedes), kõik soovijad võisid tantsida ja oma etteaste teha. Säärast keskkonda pakub veel kabaree Lapin Agile Pariisis Montmartre'i künkal.

Säärase asutuse populaarsus oli nii inspireeriv, et järgmise kümne aasta jooksul ilmus Rochechouart'i bulvarile ja Montmartre'i kanti kabareesid nagu seeni pärast vihma. 1889 avati siiani tegutsev "Moulin Rouge". Tänapäeva kabareede programm on aga viimseni paika timmitud ja teenib jõuka keskklassi meelelahutuslikke huve. Kuigi alguses tantsis kankaani lihtrahvas ja sel puudus igasugune koreograafia, on sellest nüüd saanud eriline tants, mille vaatamise eest kliendid mitusada eurot välja peavad käima.

Kuni Esimese Maailmasõjani olid kuulsaimad kabareed just Pariisis Montmartre'il; siis hakkas see nähtus Pariisis alla käima. Kuulsaks said hoopis Berliini kabareed, mille õitseaeg oli kahe maailmasõja vahel. Berliini kabareemaailmas toimub ka muusikali "Kabaree" tegevustik, mille põhjal valmis 1972 samanimeline film Liza Minnelliga peaosas.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel|räägib meelelahutusasutusest; muusikali kohta vaata artiklit [[Kabaree (muusikal)]]}}
 {{toimeta}}
+[[Pilt:Moulin rouge at midnight.jpg|pisi|"Moulin rouge" öösel (2007)]]
-'''Kabaree''' on [[meelelahutus]]vorm, mis kujunes välja 19. sajandi lõpu [[Pariis]]is.
+'''Kabaree''' on [[meelelahutus]]vorm, mis kujunes välja [[19. sajand]]i lõpu [[Pariis]]is.
-Esimene kabaree oli [[1881]]. aastal avatud [[Le Chat Noir]] (Must kass), mille peremeheks oli Rodolphe Salis. Koht oli populaarne, loomeinimesed ja boheemlased käisid seal tihti koos ning veetsid lõbusalt aega. Programm algses kabarees puudus, selle eest hoolitsesid kliendid ise: [[luuletaja|poeedid]] lugesid ette oma värskeid töid, [[muusik]]ud laulsid ning esitasid klaveripalasid ([[Erik Satie]] alustas oma karjääri kabareedes mängides), kõik soovijad võisid tantsida ning oma etteaste teha. Säärast keskkonda pakub veel kabaree [[Lapin Agile]] Pariisis [[Montmartre]]'i künkal.
+Esimene kabaree oli [[1881]] avatud "[[Le Chat Noir]]" ("Must kass"), mille peremees oli Rodolphe Salis. Koht oli populaarne, loomeinimesed ja boheemlased käisid seal tihti koos ning veetsid lõbusalt aega. Programm algses kabarees puudus, selle eest hoolitsesid külastajad ise: [[luuletaja|poeedid]] lugesid ette oma värskeid töid, [[muusik]]ud laulsid ja esitasid klaveripalasid ([[Erik Satie]] alustas oma karjääri kabareedes), kõik soovijad võisid [[tants]]ida ja oma etteaste teha. Säärast keskkonda pakub veel kabaree [[Lapin Agile]] Pariisis [[Montmartre]]'i künkal.
-Säärase asutuse populaarsus oli nii inspireeriv, et järgmise kümne aasta jooksul ilmus Rochechouart'i bulvarile ja Montmartre'i kanti kabareesid nagu seeni pärast vihma. [[1889]]. aastal avati ka kuulus ja siiani tegutsev [[Moulin Rouge]]. Praegune kabareede programm on aga viimseni paika timmitud ning jõuka keskklassi meelelahutuslikke huve teeniv. Kuigi alguses tantsis [[kankaan]]i lihtrahvas ning sel puudus igasugune [[koreograafia]], on sellest nüüd saanud spetsiifiline žanr, mille eest kliendid mitusada [[euro]]t välja peavad käima.
+Säärase asutuse populaarsus oli nii inspireeriv, et järgmise kümne aasta jooksul ilmus Rochechouart'i bulvarile ja Montmartre'i kanti kabareesid nagu seeni pärast vihma. [[1889]] avati siiani tegutsev "[[Moulin Rouge]]". Tänapäeva kabareede programm on aga viimseni paika timmitud ja teenib jõuka keskklassi meelelahutuslikke huve. Kuigi alguses tantsis [[kankaan]]i lihtrahvas ja sel puudus igasugune [[koreograafia]], on sellest nüüd saanud eriline tants, mille vaatamise eest kliendid mitusada [[euro]]t välja peavad käima.
-Kuni esimese maailmasõjani olid kuulsaimad kabareed just Pariisis Montmartre'i ümbruses ja Montmartre'il endal; siis hakkas see nähtus Pariisis alla käima. Kuulsaks said hoopis [[Berliin]]i kabareed, mille õitseaeg oli kahe maailmasõja vahel. Berliini kabareemaailmas toimub ka kuulsa muusikali "[[Kabaree (muusikal)|Kabaree]]" (Ebb & Kander) tegevustik, mille järel valmis 1972. aastal samanimeline film, kus staariks [[Liza Minnelli]]. Muusikali on etendatud ka Eesti lavadel, peaosas [[Gerli Padar]].
+Kuni [[Esimene Maailmasõda|Esimese Maailmasõjani]] olid kuulsaimad kabareed just Pariisis Montmartre'il; siis hakkas see nähtus Pariisis alla käima. Kuulsaks said hoopis [[Berliin]]i kabareed, mille õitseaeg oli kahe maailmasõja vahel. Berliini kabareemaailmas toimub ka muusikali "[[Kabaree (muusikal)|Kabaree]]" tegevustik, mille põhjal valmis [[1972]] samanimeline film [[Liza Minnelli]]ga peaosas.
 [[Kategooria:Meelelahutus]]