Muudatused

Jump to navigation Jump to search
resümee puudub
'''Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest''' on [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] otsusega [[16. november|16. novembril]] [[1988]] vastu võetud dokument, millega kuulutati Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgeimaks [[organ]]iks [[Eesti NSV]] [[territoorium]]il ja kinnitati Eesti NSV [[suveräänsus]]t NSV Liidu koosseisus.
 
16. november on deklaratsiooni vastuvõtmise tähistamiseks kuulutatud [[taassünnipäev|taassünnipäevaks]]. <ref>Kultuuriaken - Tähtpäevad - Taassünnipäev. [http://kultuuriaken.tartu.ee/?form=taht&docid=52 Taassünnipäev] kultuuriaken.tartu.ee (KülastatudKasutatud 2811.06.082012.2006)</ref>
 
= =Tekst ==
== EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU DEKLARATSIOON ==
=== Eesti NSV suveräänsusest ===
 
=== Eesti NSV suveräänsusest ===
Eesti rahvas on [[Läänemeri|Läänemere]] kallastel oma maad harinud ja kultuuri arendanud enam kui viis tuhat aastat. [[1940]]. aastal sai rahvuslikult homogeensest, suveräänsest Eesti Vabariigist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koostisosa, seejuures nähti ette suveräänsusgarantiide säilimine ja rahvuse õitseng. [[Stalinism]]i- ja [[stagnatsioon]]iaja sisepoliitika ignoreeris neid garantiisid ja seisukohti. Selle tulemusena on Eestimaal kujunenud eestlastele kui põhirahvusele ebasoodus demograafiline situatsioon, looduskeskkond on paljudes vabariigi piirkondades katastroofiolukorras, majanduse jätkuv destabiliseerimine mõjub negatiivselt kogu vabariigi elanikkonna elatustasemele.
 
Eesti rahvas on [[Läänemeri|Läänemere]] kallastel oma maad harinud ja kultuuri arendanud enam kui viis tuhat aastat. [[1940]]. aastal sai rahvuslikult homogeensest, suveräänsest Eesti Vabariigist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koostisosa, seejuures nähti ette suveräänsusgarantiide säilimine ja rahvuse õitseng. [[Stalinism]]iStalinismi- ja [[stagnatsioon]]iajastagnatsiooniaja sisepoliitika ignoreeris neid garantiisid ja seisukohti. Selle tulemusena on Eestimaal kujunenud eestlastele kui põhirahvusele ebasoodus demograafiline situatsioon, looduskeskkond on paljudes vabariigi piirkondades katastroofiolukorras, majanduse jätkuv destabiliseerimine mõjub negatiivselt kogu vabariigi elanikkonna elatustasemele.
Eesti NSV Ülemnõukogu näeb raskest olukorrast vaid ühte väljapääsu: Eestimaa edasine areng peab toimuma suveräänsuse tingimustes. Eesti NSV suveräniteet tähendab, et talle kuulub tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suveräniteet on terviklik ja jagamatu. Selle kohaselt peaks vabariigi edasine staatus NSV Liidus olema määratud [[liiduleping]]uga.
 
Eesti NSV Ülemnõukogu näeb raskest olukorrast vaid ühte väljapääsu: Eestimaa edasine areng peab toimuma suveräänsuse tingimustes. Eesti NSV suveräniteet tähendab, et talle kuulub tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suveräniteet on terviklik ja jagamatu. Selle kohaselt peaks vabariigi edasine staatus NSV Liidus olema määratud [[liiduleping]]ugaliidulepinguga.
Eesti NSV Ülemnõukogu ei ole nõus NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi poolt arutusele pandud nende NSV Liidu konstitutsiooni muudatuste ja täiendustega, mis välistavad [[Eesti NSV]] konstitutsioonilise õiguse enesemääramisele. Toetudes rahvusvahelistele paktidele majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta 16. detsembrist 1966, mis on ratifitseeritud NSV Liidu poolt, ja teistele rahvusvahelise õiguse normidele, deklareerib Eesti NSV kõrgeim rahva võimu esindav organ, Eesti NSV Ülemnõukogu, oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.
 
Eesti NSV Ülemnõukogu ei ole nõus NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi poolt arutusele pandud nende NSV Liidu konstitutsiooni muudatuste ja täiendustega, mis välistavad [[Eesti NSV]] konstitutsioonilise õiguse enesemääramisele. Toetudes rahvusvahelistele paktidele majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta 16. detsembrist 1966, mis on ratifitseeritud NSV Liidu poolt, ja teistele rahvusvahelise õiguse normidele, deklareerib Eesti NSV kõrgeim rahva võimu esindav organ, Eesti NSV Ülemnõukogu, oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.
 
Muudatused ja täiendused NSV Liidu konstitutsioonis jõustuvad edaspidi Eesti NSV territooriumil nende heakskiitmisel Eesti NSV Ülemnõukogu poolt ning vastavate muudatuste ja täienduste tegemisel Eesti NSV konstitutsioonis.
''Juriidiliselt oli see ka [[absurd]]ne, sest moodustisel nimega [[Eesti NSV]]''<br />
''puudus [[legitiimsus]] [[Okupatsioon|okupeeritud]] [[Eesti Vabariik]]i valitseda.''
| [[Heiki Suurkask]] <ref>16. november 2009, Heiki Suurkask, Eesti Päevaleht, [http://www.epl.ee/artikkel/482701 ANALÜÜS:Heiki Suurkask. Suveräänsusdeklaratsioon: samm iseseisvusest eemale?] Eesti Päevaleht, 16. november 2009.</ref> }}
 
== Viited ==
 
==Välislingid==
* [http://www.maaleht.ee/2008/11/13/intervjuu/3187-vaino-valjas-juhatasime-ka-teistele-suveraansusdeklaratsiooniga-teeotsa-katte Vaino Väljas: Juhatasime ka teistele suveräänsusdeklaratsiooniga teeotsa kätte.], Maaleht, 13. november 2008.
* [[Ilmar Palli]]:. [http://www.maaleht.ee/2008/11/13/intervjuu/3186-arnold-green-deklaratsioon-syndis-suurte-pingutustega Arnold Green: Deklaratsioon sündis suurte pingutustega.], Maaleht, 13. november 2008.
* [[Allar Viivik]]:. [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=304394 Suveräänsusdeklaratsioon ajas Moskva võimurid vihaseks.], Õhtuleht, 15. november 2008.
* [[Heiki Suurkask]]:. [http://www.epl.ee/artikkel/482701 ANALÜÜS: Suveräänsusdeklaratsioon: samm iseseisvusest eemale?] EPLEesti Päevaleht, 16. november 2009.
 
[[Kategooria:Eesti ajalugu]]
Anonüümne kasutaja

Navigeerimismenüü