J. M. W. Turner: erinevus redaktsioonide vahel
| 8. rida: | 8. rida: | ||
==Stiil ja looming== |
==Stiil ja looming== |
||
[[File:Turner, J. M. W. - The Fighting Téméraire tugged to her last Berth to be broken.jpg|thumb|left|''Võitlev Téméraire'', 1839.]] |
[[File:Turner, J. M. W. - The Fighting Téméraire tugged to her last Berth to be broken.jpg|thumb|left|''Võitlev Téméraire'', 1839.]] |
||
William Turneri maalimisstiil kujunes [[Claude Lorrain]]i, [[Holland|hollandi]] meremaali ja [[Veneetsia koolkond|Veneetsia koolkonna]] mõjul. Algul viljeles ta põhiliselt [[akvarell]]i ja [[sügavtrükk|sügavtrükitehnikaid]], hiljem [[õlimaal]]i. Turneri romantilistes mere- ja maastikuvaadetes, millest paljud on sisult ajaloolised või [[mütoloogia|mütoloogilised]], valitseb akvarelli voolav efektne värvi- ja valgusekäsitlus, mis 1835. aastast muutis vorme ja piirjooni fantastiliselt hägusaks. Nõnda peetakse William Turnerit impressionistide eelkäijaks.<ref name="ENE" /> Sama valgusekasutamine inspireeris noort [[Claude Monet]]'d, kes uuris Turneri maale 1870. aastal Londonis. Turner kasutas samuti hiljuti avastatud sünteetilisi pigmente, näiteks kroomkollast, lisamaks oma paletile kirkust ja intensiivsust. Turner liitis nooruses omandatud akvarellimaalimisoskuse õlivärvide omaduste varieerimisega, luues stiili, milles värvide sujuvus on erinevate pindade saavutamiseks ühendatud [[impasto|impasto tehnika]] detailidega. Tema tuntuim maal, "Võitlev Téméraire", rünnati kriitikute poolt 1877. aastal, ligi 25. aastat pärast kunstniku surma, heites talle ette sääraseid vigu nagu taglase ebatäpsust, päikese loojumist itta, korstna tagant paistva aurikumasti eksitavat kujutamist. Maal sümboliseeris auruajastu ja tööstusliku revolutsiooni puhkemist 19. sajandil ning vana ajajärgu loojangut. [[Fregatt]] Téméraire oli kuulunud [[Nelson]] laevastikku ja sõdinud kuulsusrikkalt [[Trafalgari lahing]]us. Teised tuntud Turneri maalid on "Trafalgari lahing" (1806-08), "Odysseus ja Polyphemos" (1829), "Lumetorm" (1842), "Vihm, aur ja kiirus" (1844) ja graafikaalbum "Liber studiorum" (1807-19)<ref name="raamat">Cumming, Robert "Silmaringi teatmik. Kunst". Tõlkinud Tiina Kanarbik, kirjastus Varrak, Tallinn, 2007, lk 282-283</ref> |
William Turneri maalimisstiil kujunes [[Claude Lorrain]]i, [[Holland|hollandi]] meremaali ja [[Veneetsia koolkond|Veneetsia koolkonna]] mõjul. Algul viljeles ta põhiliselt [[akvarell]]i ja [[sügavtrükk|sügavtrükitehnikaid]], hiljem [[õlimaal]]i. Turneri romantilistes mere- ja maastikuvaadetes, millest paljud on sisult ajaloolised või [[mütoloogia|mütoloogilised]], valitseb akvarelli voolav efektne värvi- ja valgusekäsitlus, mis 1835. aastast muutis vorme ja piirjooni fantastiliselt hägusaks. Nõnda peetakse William Turnerit impressionistide eelkäijaks.<ref name="ENE" /> Sama valgusekasutamine inspireeris noort [[Claude Monet]]'d, kes uuris Turneri maale 1870. aastal Londonis. Turner kasutas samuti hiljuti avastatud sünteetilisi pigmente, näiteks kroomkollast, lisamaks oma paletile kirkust ja intensiivsust. Turner liitis nooruses omandatud akvarellimaalimisoskuse õlivärvide omaduste varieerimisega, luues stiili, milles värvide sujuvus on erinevate pindade saavutamiseks ühendatud [[impasto|impasto tehnika]] detailidega. Tema tuntuim maal, "Võitlev Téméraire", rünnati kriitikute poolt 1877. aastal, ligi 25. aastat pärast kunstniku surma, heites talle ette sääraseid vigu nagu taglase ebatäpsust, päikese loojumist itta, korstna tagant paistva aurikumasti eksitavat kujutamist. Maal sümboliseeris auruajastu ja tööstusliku revolutsiooni puhkemist 19. sajandil ning vana ajajärgu loojangut. [[Fregatt]] Téméraire oli kuulunud [[Nelson]]i laevastikku ja sõdinud kuulsusrikkalt [[Trafalgari lahing]]us. Teised tuntud Turneri maalid on "Trafalgari lahing" (1806-08), "Odysseus ja Polyphemos" (1829), "Lumetorm" (1842), "Vihm, aur ja kiirus" (1844) ja graafikaalbum "Liber studiorum" (1807-19)<ref name="raamat">Cumming, Robert "Silmaringi teatmik. Kunst". Tõlkinud Tiina Kanarbik, kirjastus Varrak, Tallinn, 2007, lk 282-283</ref> |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 7. juuni 2012, kell 13:13
Joseph Mallord William Turner, ka William Turner (23. juuni 1775 - 19. detsember 1851) oli inglise maalija ja graafik,[1] tuntud kui "valguse maalija" ja suurepärane marinist. Tema loomingut peetakse teedrajavaks impressionistlikule kunstile.[2]
Elulugu
William Turner sündis 23. juunil 1775. aastal Londonis keskklassi perekonda. Tema isast sai kunstniku suurim kaaslane, kuni viimase surmani 1829. aastal. Turneri ema suri 1804. aastal vaimuhaiglas. 1789. kuni 1793. aastani õppis William Turner Londoni Kuninglikus Kunstiakadeemias. Pärast akadeemia lõpetamist reisis ta mööda Inglismaad, Šotimaad ja Walesi ning visandas hoolega sealset maastikku. 1796. aastast alates võis näha William Turneri teoseid, põhiliselt ajalooteemalised fantastilised ja mugandatud maastikumaalid, iga-aastasel Kuningliku kunstiakadeemia näitusel. Amiens'i rahulepingule allakirjutamine 1802. aastal võimaldas Turneril esmakordselt reisida Prantsusmaale, kus ta tutvus vanade meistrite loominguga Louvre'i kunstimuuseumis, ja seejärel Šveitsi, kuhu ta jäi ka mõneks ajaks elama. 1804. aastal avas Turner galerii oma maalide eksponeerimiseks. Turner kogus kunstnikuna kiiresti kuulsust ja rikkust ning juba 27-aastasena valiti ta kunstiakadeemia akadeemikuks ja paar aastat hiljem, 1808. aastal töötas Turner seal professorina. Ehkki ta üritas kohusetundlikult täita oma akadeemiku ülesandeid, jättis ta oma töö aeg-ajalt unarusse, et tagasi tõmbuda eraklusse, kuni ta viimaks oma elu lõpus valenime all täielikult kadus. William Turneri 1819. aasta reis Veneetsiasse osutus pöördeliseks kunstniku loomingus: üha rohkem mängis ta valguse kujutamisega ja heledate toonide, eelkõige kollase, kasutamisega, ka ehitiste piirjooned muutusid märgatavalt hajusamaks. 1829. aastal reisis Turner mööda Loire'i jõe orgu Nantes'ist Orléansini. Kakskümmend üks reisist mõjustatud maali ilmusid 1831. aastal tema kogumikus Turner's Annual Tour, mis võeti Prantsusmaa romantikute poolt suurte kiiduavaldustega vastu. Sel ajal hakkasid aga kriitikud üha rohkem narrima Turnerit tema eksessiivse kollase värvi kasutamise pärast. William Turneri maalimisstiil muutus järgnevatel aastatel oluliselt. Üha vähem huvitus ta esemete detailsest ja realistlikust kujutamisest, vaid keskendus valgusele ja värvidele, mis tekitas paljude kriitikute seas pahameelt ja hukkamõistu. 1848. aastal kolis Turner valenime all Chelseasse ja veetis seal oma viimased kolm eluaastat.[2]
Stiil ja looming
William Turneri maalimisstiil kujunes Claude Lorraini, hollandi meremaali ja Veneetsia koolkonna mõjul. Algul viljeles ta põhiliselt akvarelli ja sügavtrükitehnikaid, hiljem õlimaali. Turneri romantilistes mere- ja maastikuvaadetes, millest paljud on sisult ajaloolised või mütoloogilised, valitseb akvarelli voolav efektne värvi- ja valgusekäsitlus, mis 1835. aastast muutis vorme ja piirjooni fantastiliselt hägusaks. Nõnda peetakse William Turnerit impressionistide eelkäijaks.[1] Sama valgusekasutamine inspireeris noort Claude Monet'd, kes uuris Turneri maale 1870. aastal Londonis. Turner kasutas samuti hiljuti avastatud sünteetilisi pigmente, näiteks kroomkollast, lisamaks oma paletile kirkust ja intensiivsust. Turner liitis nooruses omandatud akvarellimaalimisoskuse õlivärvide omaduste varieerimisega, luues stiili, milles värvide sujuvus on erinevate pindade saavutamiseks ühendatud impasto tehnika detailidega. Tema tuntuim maal, "Võitlev Téméraire", rünnati kriitikute poolt 1877. aastal, ligi 25. aastat pärast kunstniku surma, heites talle ette sääraseid vigu nagu taglase ebatäpsust, päikese loojumist itta, korstna tagant paistva aurikumasti eksitavat kujutamist. Maal sümboliseeris auruajastu ja tööstusliku revolutsiooni puhkemist 19. sajandil ning vana ajajärgu loojangut. Fregatt Téméraire oli kuulunud Nelsoni laevastikku ja sõdinud kuulsusrikkalt Trafalgari lahingus. Teised tuntud Turneri maalid on "Trafalgari lahing" (1806-08), "Odysseus ja Polyphemos" (1829), "Lumetorm" (1842), "Vihm, aur ja kiirus" (1844) ja graafikaalbum "Liber studiorum" (1807-19)[3]